teisipäev, 9. august 2011


Häda mõistuse pärast.


Minu jaoks jagunevad vene rahvusest inimesed kahte rühma. Esimesse kuuluvad need, kes näitasid ennast aprillirahutuste ajal. Kes pole siin millegagi rahul, ei õpi keelt ja suhtuvad halvustavalt meie riiki. Igal pool mujal on parem, aga siit ära minna ka millegipärast ei taha, kuigi neid ju igati diskrimineeritakse.
Teised on tõelised vene hinged. Nad on südamlikud, abivalmis, külalislahked, proovivad sinuga rääkida eesti keeles ja nende peale võib alati kindel olla. Nad on valmis sinu heaks kõik tegema.
Teise rühma esindajaga töötan ma praegu koos kohvikus. Ta on särav, abivalmis, viisakas ja tähelepanelik. Pole ma kunagi näinud teda pahas tujus.
Isegi siis, kui teine kokk vahel ta kallal toriseb, et jälle ei saanud millestki aru. Mul on temast kahju, sest ma näen kuidas ta pingutab ja püüab. Ta on selline emalik, keda tahaks kohe kallistada, sest temast õhkab heatahtlikust ja südamlikust juba kaugele.Ta ei räägi kunagi kedagi taga ja näeb inimestes ainult positiivseid külgi.
Esimesse rühma kuulub minu lähedalt naaber. Ta on terve oma elu siin elanud. Seega juba üle 50-ne aasta. Mitu korda kiidelnud, et tal on eestlaste hulgas rohkem sõpru, kui venelaste hulgas. Eesti keelest ei tea ta aga midagi ja hullemat riiki, kui meie oma pole olemaski. Õnneks ei pea ma seda enam kuulama, sest mina pole teda kunagi mõistnud ning ta teab seda. Ega ta poleks ilmselt mu ukse taha tulnudki, aga tal oli mind vaja.
Pühapäeval tuli ta uurima kas minu töökojas ei saaks talle teha katuse harjaplekke.
Mina :"Annan plekksepa numbri. Leppige ise kokku millal saab, sest täna ju pühapäev?"
Tema:"Kas saan kohe harjaplekid, kui helistan? Kas paigaldavad juba täna?"
Mina: "Loomulikult mitte. Täna ju puhkepäev ja kell ka juba palju."
Oi seda nägu siis, et kuidas ei saagi kohe. Tema tuleb tööd pakkuma ja peab ootama. Läks siis lontsides ja omaette torisedes minema. Natukese aja pärast mu ukse taga tagasi.
Tema:"Sa andsid mulle vale numbri. Seal ei võta mingi plekksepp vastu vaid keegi räägib imelikku juttu."
Kogu jutt käis meil muidugi vene keeles. Helistasin ise siis sellel numbril, mille ma olin talle andnud ja sealt kostis "mobiiltelefon, millele te helistate.... Tule taevas appi. Mul polnud lihtsalt sõnu.















Ootamatute külaliste sissetungi ärahoidmiseks panen turvanaise uksele valvesse.

1 kommentaar: