teisipäev, 27. september 2011

Käisin barokkmuusika kontserdil.


Hea tahtmise juures jõuab igale poole. Tänasel päeval oli mul lausa 2 üritust. Kõigepealt järjekordne koolitus, mis sellel korral valmistas pettumuse, aga eks iga asi ole kindlasti millegi jaoks hea ja ega tarkused siis mööda külgi maha ei jookse. Alati tuleb vastu võtta, kui lahkelt pakutakse ja pealegi veel tööandja kulul.
Teine palju huvitavam üritus oli barokkmuusika kontsert. Päris võõras see mulle polnud, aga eraldi kontserti polnud küll varem kuulamas käinud.
Kuulasin siis ansambel Tallinn Baroque. Kontsert sisaldas muusikalist matka renessansi-ja barokiajastu Euroopasse koos õukondliku tantsumuusika, kirikumuusika, kui ka kammermuusikaga. Ettekandele tuli ka Tobias Hume'i loomingut, mida esitas Tõnu Jõesaare. Huvitav on fakt, et Hume ei teeninud leiba mitte niivõrd helilooja, kuivõrd palgasõdurina tolleaegsete suurte rivaalide, Vene ja Rootsi sõjaväes. Hume’i muusika on suhteliselt vähe tuntud, kuid seda enam pakkus avastamisrõõmu. Imbi Tarumi näitas üles virtuoossust ja eriti võlus Liina Saari elurõõm ja sarm. Tema sulgkerge hääl kõlas suurepäraselt ja sundimatult kõrges ja ülikõrges registris ning tundus olevat ideaalne kõigi
baroki kavalate kaunistuste jaoks.
Muusikud olid riides vastavalt barokkajastu moele. Meestel olid uhked esinemiskostüümid. Puhvis särgid, põlvpüksid, kontsakingad. Kogu riietus oli üle külvatud lehvide, pitside ja lintidega. Muidugi ka patsiga parukad. Naiste parukad olid keerduvate lokirullidega. Muusikute käitumine põhines sügavatel kummardustel ja graatsilistel žestidel.
Kindlasti lähen ma tulevikus veel barokkmuusikat kuulama.


1 kommentaar:

  1. Minu meelest käis see seltskond esmaspäeval ka meie koolis esinemas. Väga tuttavad näevad välja pildil igatahes. Mina kuulasin läbi kinnise ukse, sest 1.klass ei olnud sellele üritusele oodatud. :)

    VastaKustuta