reede, 11. jaanuar 2013

Lihtsalt.

"Tädi Reet, kuidas sinu päev möödus?" Natuke kummaline oli äsja kaheseks saanud lapse suust sellist küsimust kuulda, aga kodu on  lapse peegel ning küllap selline küsimus esitatakse talle tihti õhtuti peale lasteaiapäeva.Tegelikult oli see  nii armas. Minu küsimuse peale kuidas temal, tuli vastus, et ta ei teagi. Lasteaiaõpetaja oli minult just äsja küsinud kes ma lapsele olen, sest poiss pidi alati nii elevil olema, kui teab, et ma talle järgi lähen. Õpetaja imestas siiralt, et me pole isegi sugulased mitte kuigi  pidime nii ühte nägu olema. Räägitakse, et peremees pidi oma koeraga ühte nägu minema, mis siis lapsest ja hoidjast rääkida seda enam, et meil on omavahel nii hea klapp Viimasel ajal pean enne palju selgitustööd tegema kuni laps mind koju lubab. Hoiab mul kõvasti kaela ümbert kinni ja nutab lohutamatult.                                                                              
Kunagi hoidsin ma ka tema õde ja tean  kui väga selles peres lapsi armastatakse ainult, et alati ei jätku vanematel aega. Loomulikult olen mina see hea tädi, kes mängib ja tegeleb kogu selle aja ainult lapsega ning ime siis pole, et laps naudib seda täiega. Nii rõõmsameelse, taibuka ja õpihimulise lapsega on ainult rõõm koos olla.


Teisipäeval käisin järjekordsel koolitusel "Õpetaja pedagoogiline roll lasteaias." Väga asjalik ja huvitav. Õnneks on läinud lasteaia õppekava paindlikumaks ja enam ei nõuta näpuga järje ajamist. Lapsel on õigus valida ja otsustada oma tegemiste üle.Kui ta ei taha õppetööst osa võtta, siis on tal selleks ka õigus.
Koju jõudes ootas mind mehe poolt valmistatud õhtusöök täidetud paprikate näol.:D Oskab küll, kui väga tahab.



Jõulukuusk ootab samuti väljaviimist. Kuidagi kahju  veel, sest okkaid ei pudista ja mõnusat kuuselõhna on terve tuba täis.
Toa remont on veninud, aga täna saab põranda paika ja siis on veel ainult mööbel sisse tuua ning valgustid paigaldada.Iga asi omal ajal või siis natuke hiljem, sest ruumipuudust meil ju pole.:D












5 kommentaari:

  1. Kaheaastase lapse kohta on selline küsimus äärmiselt erakordne minu meelest. Ju siis mängivad rolli nii hea kasvatus kui ka lapse osavõtlik loomus.

    Hea kuulda, et ka ametlikud seisukohad laste kollektiivse tegutsemise suhtes muutuvad vabamaks. Meie E. on üks näide sellest, et tal on tihtipeale oma plaan ja kui teda sellest loobuma sunnitakse, on ta pahane. Aga kui tal lastakse omaenda äranägemise järgi toimetada, pole ta sugugi halb laps. Hea kasvataja, nagu sina, saab sellest nagunii aru, aga mõnele on vaja seda koolitusel öelda :P

    Näiteks ükskord kui läksin E-le lasteaeda järgi, siis tema istus ja joonistas, aga teised koristasid ruumi. Kui küsisin, miks sina ei aita koristada, vastas ta, et mul pole pilt ju veel valmis :D Loogiline tegelikult, aga mõne kasvataja meelest on see vastuhakk ja sõnakuulmatus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Iga laps on omaette isiksus ja teda tuleb just sellisena võtta.Vägisi ja sundimisega ei saa tegelikult mitte midagi. Mõne lapse puhul tuleb kasutada ka natuke kavalust. Õige lähenemise ja tunnustamisega on lapsed väga abivalmis ja töökad.

      Kustuta
  2. 1.Alusvaip tuleb vuukidest teipida!
    2.Ma ei märka seina ja laminaadi vahel vältimatuid kiilusid?
    3.Ikka võid nõu küsida;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Konnale rahustuseks, et kuna mu pojal on oma ehitusfirma lisaks pesulatele ja ta tegeleb ka põrandate ja kõige muuga, siis saime seekord oma jõududega hakkama ja üldpilt on päris hea. Tulevikus, kui abi vajame, sest mul on veel vaja kahes toas remont teha, siis helistan kindlasti ja küsin professionaalset nõu. Liistud saavad ka kohe paika ja ma loodan südamest, et vähemalt tapeedi panekul pole midagi ette heita.Selle panime Krissuga kahekesi.

      Kustuta
    2. Muide mul on hoopis aknafirmaga praegu probleeme. Millegipärast tekib alla kondentsvesi.

      Kustuta