kolmapäev, 26. oktoober 2016


Rattaloo lõpetuseks.

Alles ma rõõmustasin selle üle, et rattavaras kätte saadi, aga sellist üllatust, et  rattale järele pean minema ei osanud oodatagi.
Täna täitus  ratta  vargusest 3 kuud.
 Uurija ootas  meid jaoskonna välistrepil.  Minul paluti oodata, aga mees läks koos politseinikuga rattale järele.
Ma ei suutnud uskuda, et mu armas  Cube oli ühes tükis ja jälle minu juures tagasi. Autosse ta ei mahtunudki muidu kui esiratas tuli alt ära keerata.
Kodus tegime kohe suurpesu, Ratas  oli  nii sopane nagu oleks kuskil porimülkas püherdanud.
Esimest korda uuesti ratta selga ronides oli natuke võõras tunne, sest mu uus ratas on palju kõrgem.
Tegime väikese metsatiiru ja juba  mõne aja pärast oli sama tuttav tunne nagu 3 kuud tagasi.
Igaks juhuks lasin ikka hoolduses ka kõik üle vaadata, sest ketaspidurid tegid pisut kraapivat häält ja vajasid õhutamist.
Õhtul ujulast koju jõudes ootas mind kaetud teelaud. Nii hea on tulla koju ja teada, et sind on siin juba pikkisilmi oodatud. Üks soe kallistus oli just see, mis sobis päeva lõpetuseks.

4 kommentaari:

  1. Tore üllatus!Aastaid tagasi juhtus minuga sama: ratas varastati ära ja sain selle imekombel tagasi, oli kraavist leitud! Kahjuks varastaati see ratas mult ikkagi ära, nüüd juba päriselt. Kusagile avaldust ma ei teinud, sest varastati keldrist ja ma ei märganud seda kohe. Siiani on väga kahju.
    Jõudu ja vaprust!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kõik on hästi :D. Ratas ka sõidab. Tänan sind.
      Tean nüüd küll mis tunne on kui armsast asjast ilma jääd.

      Kustuta
  2. Sa oled väga sportlik :)
    Pealekauba julgeda linnas lausa iga ilmaga rattaga sõita - see nõuab enamat kui lihtsalt sadulaspüsimise oskust! Hea, et oma vana ja omakssõidetu tagasi said.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänan, mul on pikk praktika. Homseks lubab lund. Saabki natuke adrenaliini.

      Kustuta