Armastab, ei armasta...

Tõeline armastus on tõsine ja kõikehaarav.
Tunne, milleni jõutakse harilikult alles siis kui tuntakse piisavalt hästi iseennast, osatakse mõelda ka tulevikule ning mõistetakse, et selle inimesega tuleb jagada ka argipäevi. Kaaslane, kes abistab sind kõiges, hooltseb sinu eest ja ja arvestab sinuga.

Reaalset armastust on meie tõtlikus elus nagunii kisendavalt väheks jäänud.

"Tule."sosistab soovunelm.
"Tule. Sa ei pea olema ei prints ega printsess, aga ole lihtsalt hea, ole armas."
Kvaliteet on kvantiteedist üle.
Ka inimsuhetes.
Kui suhte loomisel liiga palju eksperimenteerida, siis see devalveerib meie hingemaailma.
Pole vöimalik kirjeldada kui magusvürtsiselt maitseb peos tõelise, elu ringraja äkilistel käänakutel läbitestitud kalli inimese käsi.
Seisad temaga koos pehmes merevees ja ootad purpurtaevasse ilmuvat päikesetõusu.
Vaikust paitab vaid tasase lainetuse mahe sulpsuv heli...