teisipäev, 9. oktoober 2018

Ood hambaarstile.

Olete kunagi 8 euro eest oma hamba korda saanud? Ma mõtlen just sellist suurt purihammast, millel on veel nõukaaegne tinaplomm. Ilmselt oleks see veel kaua minu suud ehtinud kui mul poleks ühel päeval hambast kild ära tulnud. Korraliku inimesena panin kohe aja kinni ja nädala pärast läksin juba Nõmmele Haldja hambaravisse.
Kena noor mees vaatas mu hamba üle ja poole tunni pärast kõndisin juba parandatud hambaga minema. Suur oli mu üllatus kui peale hüvitise maha arvamist oli mu arve 8 eurot.
Kindlasti soovitan seda kliinikut kõigile.

laupäev, 6. oktoober 2018


Pealkirjata.



Kõigepealt tahaks muidugi kõiki õpetajaid nende päeva puhul õnnitleda.

Meil oli ka ilus päev.
Koolist olid tulnud õpilased lastega mängima ja meie saime pisut hinge tõmmata. Lapsed tulid ilusate kimpudega ja päev oli hoopis pidulikum. Lõuna ajal sõime Nõmme Linnaosa valitsuse poolt toodud torti ja jõime kohvi.

Täna sain  lõpuks mehe nõusse ja käisime vaatamas filmi "Võta või jäta."
Minule mõjus film muidugi väga emotsionaalselt ja pani mõtlema. Mõistsin üleöö isaks saanud mehe tundepuhanguid vägagi ja elasin kogu südamest talle kaasa. Väga armas oli tema suhtumine oma lapsesse ja tegi südame soojaks. Filmi lõpp pani mõtlema, aga järele mõeldes oli see väga õige lahendus. Kui oleks välja tulnud, et ta polnudki tüdruku bioloogiline isa, siis oleks see ilmselt hoobi ta südamesse virutanud.Nende vahel oli nii tugev side, puhas ja  siiras hoolivus ning armastus. Nad kuulusid kokku kõigest hoolimata.

Pärast filmi läksime muidugi jälle  sööma.
Seekord siis The Dublinersi.
Söön mina oma salatit ja vaatan, et vastas lauast kena mees kogu aeg vaatab mind. Söön edasi, vahepeal punastan ja silmanurgast jälgin, et ta ei saa kuidagi minust silmi eemale. Ütlesin lõpuks  oma mehele, et  kui ta mind nüüd korralikult ei hoia, siis jääb ilma, sest  mul on uus austaja.
Mees rikkus aga oma sõnadega kõik ilusa ära.
"Ära muretse. Ta ei vaata mitte sind vaid hoopis jalgpalli."
"Mismõttes jalgpalli?" Ei saanud mina aru.
""Sul on pea kohal televiisor."

laupäev, 1. september 2018

Sügiseselt.


Öö läbi sadas vihma.
Astrid on ammu oma õied valla löönud ja minu jaoks on nad alati sügisega seostunud.

Eile läksid lasteaiast siis viimased vaprad, kes veel kooli alguseni olid alles  jäänud.
Mis seal salata, tükike südant läks jälle koos nendega.  Pisut pisaraid, kallistusi ja natuke tühjust hinge ka. Praegu ei usu veel isegi, et esmaspäeval jäävad nende kohad tühjaks ja meile jäävad ainult meie 2-3 aastased.
Kindlasti algab neil uus huvitav eluetapp ja ma usun, et nad saavad kõik väga hästi hakkama.
Lubasid küll, et hakkavad  iga päev külas käima, aga  uued väljakutsed võtavad kindlasti lõviosa nende päevast. Üks tüdruk arvas, et  kool võiks alles 100 miljoni aasta pärast alata ja nii tore oleks veel lasteaias käia.
Muidu ei saanudki aru kui suured nad juba olid, aga meie tillukeste toolide ja madalate laudade alla ei tahtnud nende jalad enam  äragi mahtuda.
Uued väikesed on  armsad. Hoolimata sellest, et neid tuleb praegu veel palju abistada, õpetada, süles hoida, lohutada tunnen ma ikkagi, et ma olen õiges kohas ja see kõik meeldib mulle väga.

Mida siis veel soovida? Eks ikka kaunist septembrit ja ilusat koolialgust kõigile.
Suvi sai kuidagi kiirelt ja ootamatult otsa.




teisipäev, 7. august 2018

Lõuna-Eestis.

Olen nüüd mõned päevad jälle tööl käinud ja ausalt öeldes oli väga hea tunne jälle laste keskel olla.
Eriti soojaks tegi südame kui nad mind tervitasid, et meie Reet on jälle tagasi.
Väga armas on just see, et see lause tuli 3 aastaste suust.
Praegu on veel mõned koolilapsed meie rühmas, aga septembrist saame uued pisikesed.


Viimased vabad puhkusepäevad veetsime Lõuna-Eestis. Sõitsime üle 600 km maha.
Kõike ilmselt  ei jõuakski kirjeldada, kus käisime ja mida nägime. Paljudes kohtades olime ennegi käinud, aga alati on tore lihtsalt peatuda ja imekaunist arhitektuuri ning loodust nautida.
Igas linnas külastasime ka kirikuid, sest need on nii omapärased ja ainulaadsed.
Taagepera kirik
Tõrva kirik
Karksi-Peetri kirik

Valga kirik.
Karksi ordulinnus.





Võhmas
Ööbisime Viljandis imeilusas roosiaias, mida peaks ise kindlasti vaatama minema sest seda ilu ei saa mina siin teile kirjeldada.
Ikka ja jälle tõden ma järjest enam, et  meie Eesti on ikka nii ilus. Kuldkollased rapsipõllud, rohelised metsatukad, helesinine taevas, mäed ja orud. Paljajalu läbi suvehommikuse kastese muru-seda tunnet
teate ilmselt kõik.
Ja mis kõige tähtsam. Mulle meeldib seda kõike teha Sinuga koos. Nautida neid hetki, mis võivad olla küll tillukesed kuid siiski unustamatud.














pühapäev, 5. august 2018

Murru 422/2.

Selle etenduse kirjeldamiseks peab ilmselt ise kõik  läbi tegema.
Midagi hoopis teistsugust kui oleme harjunud nägema ja kuulma. 
Natuke ka õudne ja täis  ootamatusi.
Tõeline elamusteater selle kõige otsesemas tähenduses.
Algaski sellega, et kogunesime vangla värava taha. Sealt juhatati meid ühte ruumi, kus kõik reeglid selgeks tehti. Jagati kätte  kõrvaklapid ning sellest ajast jäid meie suud lukku. Kogu tekst tuli  ainult kõrvaklappidest ja  muidugi meie 3 vangivalvurit, kes käske jagasid.
Edasi  kamandati meid ükshaaval bussi, mis sõitis väravast sisse ja uksed meie taga sulgusid 1, 5 tunniks. Algas tõeline tõsine päev vanglas just nii nagu see päriselt oligi.
Soovitan igatahes kuigi saab paraja füüsilise koormuse, sest omajagu tuleb käia mööda treppe, mängida palli ja liikuda ühest hoonest teise.
Kõik muidugi just nii nagu päevaplaan ette näeb.











Päikeses ja vihmas.


Sellel korral siis Padisel. 
Teel olles sadas päris korralikku padukat. 
Kojamehed pidid usinalt tööd tegema, et läbi klaasi näha. Mõne km.  pärast oli aga jälle päike ja ei mingit vihma.
Ainult vikerkaar sirutas oma silla üle terve taeva.

Ujuda oli mõnus. Vesi oli soe  ent samas ka karastav ja värskendav.
Oleks sinna tahtnudki jääda, aga tegelikult oli meie eesmärk hoopis kontserdile jõuda.

Mahavok  Kalju -laval.
Hoolimata vihmast oli kontsert nauditav. Tibutas peenikest seenevihma, aga see ei seganud üldse.
Ootasin küll vist seda vana, päris aastate tagust Mahavokki, aga muusika kõla, võimendus  olid kõik paigas ja uuenenud kontserdikava oli  päris huvitav. Kaasa tegi ka esimene solist Karl Madis.
Muidugi koht ise on väga hubane ja kena välisürituste läbiviimiseks. Palju on mida vaadata  ja uudistada. Loodus ise on seal väga omapärane ja kõik ehitised täiendavad seda .












Minu järgmised liiliad avasid just oma õied.
Paaril on veel nupud lahti minemas ja siis on ilmseks selleks aastaks kõik nii  kurb kui see ka on.
Järge on ootamas kannad.

laupäev, 28. juuli 2018

See hullutav kuu.

Seadsime siis meiegi ennast 23.00 aeda lamamistoolidele kuud ootama.
Tähed särasid, aiavalgustid helendasid lillede vahel, aga mida polnud oli kuu.
Öö oli nii soe, rohutirtsud siristasid ja selline mõnus  ning  rahulik oli olla.
Pidime päris kaua ootama.
Arvasin, et Nõmme kohale ei tulegi kuud, aga siis lõpuks pisut peale südaööd ilmuski ta taevasse.
Päris õudne oli ja tegi pisut kõhedaks. Ma nägin esimest korda elus roosat kuud. Ega ta kaua ennast imetleda ei lasknudki. Edasi nautisime juba kuuvarjutust.
Ei tea tõesti kas see mõjus ka minu unele, aga õiget magamist täna ei tulnudki. Pole hullu. Mul ju puhkus. Edasi Haapsalu poole.