pühapäev, 28. aprill 2013



Ettevaatust suusatajad.

Suusatajaid loomulikult enam polnud, aga hoiatussildid olid ikka veel üleval. Õnneks polnud enam ka konni, aga selle eest oli  palju rahvast. Muidugi polnud ma siin päevasel ajal ammu sõitmas käinudki. Rohkem ikka õhtul peale üheksat, kui saab valida just sellise tempo nagu meeldib ja ei pea teistega arvestama.
Täna sai aga keset päeva aiatöödest,  puudest ja majapidamisest kõrini ning ma otsustasin oma lemmikrajale sõitma minna. Jätsin mehe puid saagima ja lubasin paari tunni pärast talle appi laduma tulla.
Ma pole kunagi vaadanud, mis inimestel seljas on, kui nad spordiga tegelevad. Täna oli aga neid nii palju, et  tahes tahtmata jäi palju kummalist silma. Kõige naljakam oli kohe raja alguses üks mees, kes kandis ülikonda ja selle peal veel musta mantlit. Peas oli tal kaabu ja lips lehvis koos tuulega. Jalas olid  rulluisud. Ise oli väga ülevas tujus ja ajas kõiki  naerma. Iseasi, kui mugavalt ta ennast nii tundis. Järgmisena tulid vastu  2 vanemat prouat, kes tegid kepikõndi. Mõlemal olid seljas pikad riidest  talvemantlid karvaste kraedega. Oli ka T-särkides ja lühikestes pükstes. Eks need ilmad olegi sellel aastal sellised, et ei teagi mida selga või jalga panna.
 Ja nüüd sauna ja kapsapirukale. :D

esmaspäev, 22. aprill 2013


Lapsesuu ei valeta.

Kolm 5 aastast last mängivad nukunurgas.
Tüdruk ütleb poisile: "Kuidas sa täna nii toriseja oled? Sa pole millegagi rahul."
Teine noogutab elutargalt peaga ja sõnab: "See on tal kindlasti isast. Mehed ongi sellised."

*****

3 aastane Markkus: "Ma ei taha seda ühepäeva toitu."
"Võta siis kahepäeva toit."
Markkus: "Aga see on ju sama hirmus."

reede, 19. aprill 2013



Koolivisioonist, rattasõidust ja natuke konnadest ka.



Pääsküla koolil on vahva traditsioon. Juba aastaid toimub seal Koolivisioon, kus õpilased saavad oma  julguse ja lauluosavuse proovile panna.
Kõige nooremaid ma kahjuks kuulama ei jõudnud, aga vanemate hulgas oli päris palju andekaid noori. Muidugi oli ka selliseid, kelle lauluoskus jättis kõvasti soovida ja kes minu meelest ei suutnud isegi viisi pidada. Üks vaesekene oli nii pabinas, et lavale tormates pidi peaaegu kukkuma, siis sai mikrofoniga laksu mööda pead ja lisaks kõigele ajas laulu ka veel sassi. Laulis minu  nooruse laulu  "Uus mood" ja pani oma valikuga mind imestama. Tüdrukud olid ülekaalus ja ilmselt sellepärast saidki need üksikud poisid kõrgemaid punkte, kui nad välja teenisid. Mõnele pandi lihtsalt julguse eest ka.
Minu laps laulis "Mina jään". Olen käinud teda mitmed aastad kuulamas ja iga kord üllatab ta mind. Ma ometigi tean, et talle meeldib laulda ja ta on seda mudilasest peale teinud, aga nii laval koos ansambliga  kuulata on midagi muud. Sellel aastal siis teine koht. Naersin veel, et näe mul ka žüriis tutvusi, et üks mu kunagise kasvandiku isa, aga tütar vastas selle peale, et see ju hoopis stuudio omanik, kus ta oma laule plaadistamas käib. Vot sulle siis. Eestimaa nii väike.
Täna käisin oma lemmik rattarada proovimas. Olen paar korda enne ka hiilimas käinud, aga siis olid seal veel suusatajad. Kuna täna oli nii ilus ja soe õhtu, siis otsustasime uuele katsele minna. Sildid, mis suusatajate eest hoiatasid, olid veel alles, aga rada ise oli päris puhas.  Mõtlesin küll, et äkki ma ei jaksagi korraga peale pausi nii pikka maad sõita, aga esimesed 3 km. läksid nagu lennates. Järgmised 3 panid mind aga kiljuma. Ma pole sellist konnauputust enne näinud. Terve tee oli neid täis. Pidime päris vigursõitu tegema, et ilma kadudeta läbi saada. Ja siis tuli tänavapuhastus  auto. Rohkem ma ei tahagi teada. Kardan ainult, et nii mõnigi tulevane prints kaotas oma elu. 34 km sai sõidetud. Minule päris paras koormus, kui arvestada seda, et terve aed sai ka veel riisutud.

teisipäev, 16. aprill 2013



Elu on raske, millega võrreldes.


Sõitsin täna vanaema majast mööda.  Ma ei tea isegi miks ma olin seda teed nii kaua aega vältinud. Kas sellepärast, et mul oli natuke kahju vaadata, et seal nüüd võõrad inimesed toimetavad? Või sellepärast, et seal oli nii palju mälestusi? Või ka natuke sellepärast, et polnud täitnud vanaema soovi? Selle 2 aasta jooksul polnud väljast igatahes midagi muutunud. Kõik oli täpselt samasugune nagu meist oli jäänud.
Paariline oli täna viimast päeva tööl. Homme hommikul sõidab Tartusse haiglasse.
Pidin talle midagi lahkudes ütlema. Midagi julgustuseks ja sellepärast, et ta teaks, et ma ikkagi hoolin.
Vihkan hüvastijätte, lohutavaid sõnu, kui tean, et nendest pole enam kasu, et need on asjatud ja teine on juba lõplikult alla andnud. Tunnen ennast nii võltsilt ja valelt, et tahaksin hoopis vaikselt nurka pugeda, olla märkamatu. Ometigi pidin ma midagi ütlema, sest muidu oleks see mind vaevama jäänud. Paariline sai juba isegi aru, et mul on midagi südamel. Ta hakkas nutma juba enne, kui ma jõudsin suu lahti teha. Kallistasin teda lihtsalt ja ei öelnudki  midagi.  Öelda, et kõik on hästi või küll saab  korda oleks naeruväärne olnud.
Üks meie rühma laps tuli ja küsis, miks õpetaja nutab. Seletasin siis talle, et õpetaja  läheb homme arsti juurde ja natuke aega peavad nad minuga läbi ajama. Kui ta ükskord tagasi tuleb, siis on ta jälle rõõmus ja kõik on hästi.
"Kas tal pole siis enam ühtegi kortsu?" tahtis tüdruk teada.
See oli vabastav lause. Hakkasime mõlemad naerma ja nüüd sain lõpuks öelda talle, et mingu tal kõik hästi.
Sellega ei olnud veel päev lõppenud. Mees sai oma analüüsi vastused ja need ei tõota ka midagi head.
Päikest tahaks ja suve ja, et ei peaks lõpmatult muretsema ja, et inimesed oleksid tervemad ja ümberringi poleks nii palju haigusi ja surma. Seda pole ju ometigi nii palju tahetud.
Lähen nüüd ja raiun oma viimase jääkamaka  lahti. Siis on selle aasta lumi aiast sulanud ja ehk läheb kergemaks.

kolmapäev, 10. aprill 2013



Tähelepanek.


Oma mitmekümne aastase staaži juures olen tähele pannud, et kui laste kindad ja üleriided hakkavad lõhnama koera pissi järele, siis läheb ilm soojaks. Eile tundsin ma seda eriti tugevalt. Kindaid kuivama pannes ajas nina kirtsutama ja isegi kätele jäi ebameeldiv lõhn juurde.
Hommikul näitas kraadiklaas plusskraade sombusest ilmast hoolimata. Järelikult on minu tähelepanekul tõepõhi all. Lõpuks ometi.  Kaua siis võib!
 




reede, 5. aprill 2013


Puudega  pühad.


Hoolimata sellest, et on pühad ja täna on suur reede, ei anna mu hing rahu. Olen küllaltki kärsitu ja tahan, et kõik asjad saaksid kiiresti tehtud ja unustatud. Kui midagi poolikuks jääb, siis ma pidevalt mõtlen sellele ja see häirib mind.
Kuna mees on juba teist nädalat haige, siis võtsin ise kirve ja läksin puid lõhkuma. Ma ei saa aru, kuidas aastaid tagasi  see töö mulle  meeldis. Nii vana ma nüüd ka ei ole, et enam ei jaksaks. Mäletan veel väga hästi, kuidas puud läksid ühe hoobiga kõks ja kõks pooleks. Nüüd  pidin  kirvest mitu korda viibutama enne, kui puu katki sain.  Järgmisel talvel ei raatsi ilmselt ühtegi  põletada, sest kõigil on kulla hind. Ikkagi nii palju vaeva näinud. :D Olen alati lõhutud puid ostnud, aga kuna need tulid tasuta koju kätte, siis mõtlesin miks ka mitte. Pealegi veel elupuud ja Pätsu aiast.
Munad said värvitud ja isegi koksitud. Mina muidugi jäin kogu aeg kaotajaks. Ma ei tea kes need munad ära sööb, sest isegi kiluleiba armastan ma süüa hoopis tomativiiluga.ja uskuge see on palju parem.
Kõigile häid pühi, rõõmsat meelt ja kena kevadet. Küll see lõpuks tuleb ka.














Nõmme viib Nokia kontserdisaali jagu lapsi "Shreki" etendusele.

Nõmme linnaosa vanem Erki Korp lubab Nõmme lasteaedade lapsed linnaosa kulul 16. mail viia Nokia kontserdisaali vaatama nukuteatri etendust "Shrek". Enam kui 1800-kohaline saal on kinni pandud Nõmme lasteaedade lastele. Mõte iseenesest on ju hea, aga  lasteaedade õpetajate peale pole keegi mõeldud. Korbi mõte on küll lasteaia kasvatajaid läbi selle ürituse tunnustada, aga meile on see kindlasti väga tõsine ja pingeline tööpäev. Lasteaiad ja eriti just õpetajad on pandud lihtsalt fakti ette, et tuleb minna. Kujutan juba ette, et  igas lasteaia rühmas on keskmiselt 24 last  ja 2 õpetajat, kes peavad tagama, et kõik üleriided saab kenasti  ära antud. Kindlasti on pooltel vaja enne etendust veel pisssile minna. Ei saa hetkekski unustada, et saalis on 1800 kohta ja enamuse nendel kohtadel istujatest  moodustavad lapsed. Ja mis saab siis, kui saabub vaheaeg ning kõik tahavad välja jalutama minna. Etendus algab 11.00  ja  kestab 2, 5 tundi. Lapsed on harjunud 12. 30 sööma ja siis magama minema. 4-aastased ei suuda kindlasti nii kaua paigal püsida. Võib-olla oleks ilusam valimisžest olnud hoopis see vaba pilet perele kinkida ja vanemal võimaldada ise oma lapsega teatrisse minna. Lasteaia õpetajad on pandud sundvaliku ette, sest meie peame ju laste eest vastutama ja tagama nende ohutuse. Ja ärme hakkame siinkohal rääkima meile lubatud palgatõusust....