Laupäev, 13. veebruar 2016



Mis teeb inimese õnnelikuks 

Helistas noorem poeg:"Muti mis teed?"
Mina:" Rattaga sõidan. "
Poeg:"Kas ma olen sulle juba öelnud, et sa ei ole normaalne?"

Kuidas nüüd võtta? Mille järgi üldse inimest liigitada või lahderdada?
Kõigil on oma veidrused ja kiiksud ning  kui need talle meeldivad, siis minugi pärast las need olla. Ma ei hakka ju ometigi kedagi ümber muutma või ennast eeskujuks tooma. Muidugi on ka selliseid asju, mis mulle teises inimese ei meeldi, aga kui ma ei pea temaga igapäevaselt arvestama, siis inimesel on ju ometigi õigus olla just selline nagu ta tahab ja talle meeldib.
Viimastel aastatel on sõbrapäev väga moodi läinud. Internett on täis pilte ja tervitusi.  Kõik kallistavad,  teevad kingitusi. Mina aga arvan hoopis, et miks me peaksime sõpru meeles pidama ainult ühel päeval aastas ja miks peaks just  see päev olema sõprade jaoks eriline?  Mul on vähe tõelisi sõpru, aga nad on mul olemas alati-iga päev. Ma saan nende peale loota, nõu küsida, helistada, südant puistata. Miks ma peaksin siis ühel päeval aastas nahast välja  pugema kui nad on mul olemas alati nii rõõmudes kui muredes? Arvan, et ise olen samasugune.

Kõik me soovime ometigi elada head elu ja kui ise ei püüagi  midagi selle nimel teha, siis ilmselt jäämegi soovima. Alustagem siis kasvõi sellest, et hakkamegi positiivselt mõtlema, aga kas sellest ka piisab?