Pühapäev, 22. mai 2016



Lilleline päev. 

Viimasel ajal olen  mitmeid kordi mõelnud, et äkki aeg oleks edasi liikuda ja lasteaiaga hüvasti jätta. Hommikul tööle jõudes tunnen aga, et minu koht on just siin nende laste keskel. Hoolimata sellest, et igal aastal on rühmades järjest rohkem lapsi, kes vajavad  individuaalset tegelemist.
Ega ilmaasjata ei läbinud ma just mõni aeg tagasi sellekohase kursuse kuidas selliste lastega paremini hakkama saada ja kuidas neid aidata.
Olen ka aru saanud, et mulle ei meeldi elus suured muutused. Palju parema meelega liigun ma enda tallatud rada pidi, kus ma olen harjunud käima ja tunnen ennast kindlana.



Järjekordne kevadpidu, mis tõi mu süle lilli täis ja hulga tänusõnu ning  kallistusi oli ilmselt tõestuseks, et ma olen ikka veel õigel teel ja vajalik. Muutusteks pole aga kunagi hilja,

Pühapäev, 15. mai 2016



Pühapäeval saunaga.

Viimasel ajal on ujula  minu teiseks koduks saanud. Eks selles ole omajagu süüdi  ka kuukaart, mis lubab piiramatult ujulas käia ja patt oleks seda võimalust  kasutamata jätta . Hakka kodus siis veel sauna kütmisega vaeva nägema kui 5 minutiga oled juba kohal.
Millegipärast eelistavad kõik arusauna ja mina  istun leilisaunas uhkes üksinduses ning naudin täiega.
Pühapäevadel pole ma tavaliselt ujulas käinud, aga kuna täna hakkas kõik  viltu vedama, siis ei jäänudki lõpuks muud üle.
Hommikul avastasin,  et vesi oli  leige, Kuna boileri punane tuluke põles, siis ma ei pööranud sellele suurt  tähelepanu ja arvasin, et ju siis keegi on veega laiutanud.  Lõunaks oli vesi ikka veel leige ja siis oli selge pilt, et boileriga on midagi väga pahasti. Helistasin insenerist pojale, aga tema ei osanud midagi öelda ja arvas, et targem oleks montöör kutsuda. Sellest, et tänapäeva kodumasinaid enam parandada ei tasu, olen ma ammu aru saanud ja selge see, et esmaspäeval esimesel võimalusel tuleb poodi minna.
Arvatavasti oleksin  ma selle ka teoks teinud kui mul poleks olnud õhtul asja sauna.  Sealt avastasin ma korraliku uputuse. Segisti ja seina  vahelt pahises vett igale poole laiali. Alles 2 nädalat tagasi olin ma lasknud selle ära vahetada. Ainult ühe korra olin jõudnud seda kasutada.  Ilmselt oli paigaldamisel liiga kõvasti ühendused kinni keeratud ja ühel oli suur pragu sees. Sealt see vesi siis väljapääsu otsiski.
Ei teagi kas rõõmustada nüüd selle üle, et mu boiler on terve või kurvastada oma järgmise kuu elektri- ja veearve üle.
Maja vee olin sunnitud kinni keerama ja seega polnud mul enam isegi külma vett.
Ehituspoed  olid loomulikult juba kinni. Terve õhtu ja öö ilma veeta tundus natuke õudne, aga mul  ju ujula külastus tasuta ja miks mitte mõnuleda  natuke  saunas ning  mullivannis.
Täna oli isegi seltsiline saunas. Kõige naljakam oli see, et teine saunaline vaatas mind ja ütles, et nüüd ta näeb mind lõpuks lähemalt ka, Nemad mehega on terve talve läbi mind vaadanud ja mõelnud, et kes see hull rattaga kihutaja küll on. Tuli välja, et me oleme peaaegu naabrid ja lõpuks saime siis tuttavaks ka.
Koju jõudes olid head päkapikud vahepeal kõik korda teinud ja saunas oli jälle uus segisti, millest tuli sooja vett.