Läksin täna kinno. Üksi ja keset päeva. Ausalt öeldes polegi ma argipäeval sellisel kellaajal kinos käinud. Pilet maksis ainult 3 eurot ja 90 senti. Üksi läksin ja üksi jäingi. Päris uhke ja tähtis tunne oli ainuisikuliselt suurel ekraanil filmi vaadata. Homme lähen veel ja vaatan kas jälle veab. :D
kolmapäev, 25. september 2024
teisipäev, 24. september 2024
Septembris ei koo.
Nii ma vähemalt lootsin oma sokkide kogust vaadates, aga kudumine on nii hea rahustav tegevus ning teraapia ja mida sa muud ikka haiguslehel olles väga teed.
See pole muidugi veel kõik. Eelmiste kolme kuu omad on kenasti ära pakitud. Õnneks tuleb kohe õpetajate päev ja mu töökaaslased, kellest paljud armastavad villaseid sokke on juba ootusärevuses, sest lubasin kõigile uue õppeaasta alguseks ühe paari kinkidaIse olen suve läbi sokke kandnud. Minu lemmikilmad olid mais ja juuli, mis tavaliselt on kõige soojem olnud, ei vastanud minu ootustele. Oligi hea võimalus oma tagavarasid käiku lasta. Mul ongi kaks kõige suuremat nõrkust. Need on kleidid ja kudumine. Naeran ise, et ühel korralikul tütarlapsel peab iga kleidi juurde olema paar ka sobivaid sokke. Inimeses peab ometigi kõik ilus olema.
pühapäev, 22. september 2024
Ligile mõeldes
Iga kord kui ma PetCity lemmikloomapoes oma kassidele konserve ostan, tuleb mulle meelde Jürgen Ligi ja paneb muigama.
Ilmselt tema konservide söömine jääb mõneks ajaks ajalukku samamoodi nagu Kaja Kallase huultelt lugemine. Kummaline on kuulata inimest, kelle sissetulek on täpselt 7 korda suurem kui minu oma rahvale rääkimas, et ostab poest soodukaga toiduaineid ja toitub konservidest, sest tema sissetulekust jääb toidule täpselt 300 euri. Arvan, et paljudel pole sedagi summat peale maksude maksmist pangaarvelt vastu vaatamas. Saan aru, et maja ehitamine on suur väljaminek, aga samas rahvale öelda, et me vingume nii palju ning sellepärast elu ongi kallis.
Meie hakkasime 1982 aastal Nõmmele maja ehitama. Mu mees oli 25.aastane ja töötas plekksepana asutuses Ehitusdetail. Mina jäin just meie teist last ootama. Hommikul kella seitsmeks läks mees tööle ja kell viis õhtul oli juba meie kodu ehitamas. Konserve me küll ei söönud sest poes leidus palju teisi toiduaineid millest süüa valmistada. Eks meil oli ka keerulisi aegu sest siis polnud ehitusmaterjale saada, aga kuna mu ema töötas poemüüjana siis oli tal palju tutvusi. Mees ehitas kõik ise ja oli väga tubli. Aknad, uksed saime majale küll nii, et ta tegi puidumehe majale vastutasuks plekkkatuse. Kahe aastaga kolisime oma koju. Selleks ajaks oli valmis 2 tuba, WC ja dušširuum. Keldris muidugi ka kütteruum. Olime noored, õnnelikud ja elu oli veel ees .Kahele lapsele tuli juurde veel 2.
Elan siiamaani selles kodus ja olen seda ka jõudumööda renoveerinud. Lapsed on kõik endale kodud ehitanud ja elavad mu lähedal välja arvatud mu vanema lapse pere.
Eks näeb, mida elu toob. Nädala pärast lähen jälle tööle, sest ega pensionist üksi kassidele konserve ei osta. :D.
reede, 13. september 2024
Nostalgia.
Kibelesin juba tükk aega Alfredi pubisse minna. Tahtsin oma nooremale põlvkonnale ka rääkida millised ajaloolised sündmused siin 2010 a sündisid. Olin mõned korrad siin peale seda ka käinud, aga nüüd tundus, et vahe oli veninud liiga pikaks.
Kohe alguses laideti maha meie soov aeda istuda põhjendusega, et öösel sadas vihma ja võib märg olla. Mina aga mäletasin, et aias oli mitmeid varjualuseid kus vihm poleks seganud. Istusime siis meile soovitatud kohta. Kõigepealt häiris see, et laud kleepis nii, et käed tahtsid vägisi laua külge jääda. Nägime kuidas kõrvallauas samuti salvrätikuga lauda pühiti Teenindaja tuli õnneks kiiresti ja võttis meie tellimused. Tellisime ka kannuga vett, mis kahjuks toodi meile alles siis kui olime juba söömise lõpetanud. Põhjendus oli selline, et neil polnud vaba kannu. Praadi ootasime ilmatuma kaua Vahepeal tuldi veel ütlema, et kahjuks läheb veel aega. Mina tellisin endale suitsuse BBQ mustsõstrakastmega. Kõrvale krõbekartulid. Kõrvallauas tekkis äkki segadus. Tuli välja, et meie praed olid sinna jõudnud ja kui need lõpuks meieni jõudsid, siis olid juba jahtunud. Lisaks oli minu taldrikul 2 suurt kildu küljest ära, mis mõjusid väga masendavalt. Ma vihkan katkisi nõusid. Oma kodusest majapidamises viskan alati kõik nõud ära millel kild küljest tuleb, aga siin olid küljest ära ikka päris suured tükid. Mina olen seda meelt, et kui ma tulen välja sööma, maksan selle eest , siis tahan ma ka, et kõik oleks meeldiv ja esteetiline. Juhtisin teenindaja tähelepanu sellele, et praad on külm ja lisaks taldrik katki. Selle peale vastati ainult, et sorry Tundsin siis juba trotsi ning ütlesin, et laud ka kleebib. Selle peale sain vastuse, et paljud ütlevad seda. Vahepeal tuli teine teenindaja küsima kas soovime veel midagi. Kui temale oma pretensioonid esitasin, siis ta süüdistas ainult omaniku ema, kes ei tea mitte midagi ja sellepärast on täna nii. Praad ise oli alla igasugust arvestust. Mustsõstrakaste domineeris üle kõige. Tundus nagu terve praad oleks sooja vänge moosiga üle valatud, mis jättis kõik teised maitsed varju. Kraapisin seda küll kartulitelt ja lihalt ära, aga ega see suurt ei päästnud. Suitsusest BBQ võis ainult unistada. Mina küll suitsust maitset ei tundnud. Mu kaaslased tellisid kala ja neil vedas rohkem Lõpuks jõudis kohale ka kann veega, aga meie olime juba lõpetanud. Esimest korda olin ma toidu suhtes nii kriitiline. Nooruke teenindaja vabandas ette ja taha ja süüdistas endiselt omaniku ema. Õnneks see meie tuju ei rikkunud. Saime kõvasti naerda ja meenutame siiamaani . Alfredi pubisse, aga ma enam ilmselt oma jalga ei tõsta.