Reede, 30. juuli 2010



Harjumaa on ilus.

Reede 30 juuli 2010. 18 .52


Täna oli
praktiliselt minu puhkuse viimane päev.Esmaspäeval asun jälle oma tööposti otsa.Mis seal salata.Kui alguses mõtlesin ,mida selle vaba ajaga peale hakata,siis nüüd on mul kahju ,et see nii kiiresti otsa sai.Aga tegelikult ootab mind veel 2 vaba nädalat augusti lõpus.
Rändasin terve Harjumaa risti ja põiki läbi ja peab ütlema ,et midagi nii ilusat pole ma kaua näinud ,kui on teeäärsed majapidamised.Kõik teeviidad,postkastid ja sissesõidu teed on kaunistatud lillekorvide ja puukujudega.
Käisime ka Saula hiies siniallikaid vaatamas.Mäletan ,et minu viimased mälestused nendest
ulatuvad kaugesse lapsepõlve.Allikad olid ikka samad ,aga muidugi oli ümbrus muutunud.Seal asub kõrvuti 3 allikat,Sini-.Must-, ja Valgeallikas.Kui nende allikate sisse vaadata ,siis saab teada ,mida Sa elus oled õigesti teinud.Ei hakanud vaatama.Peaasi ,et enda süda on rahul.Jutud käivad ka ,et neid allikaid hoiab Siniallika Tõlp.Teda pidavat aegajalt ka näha saama.Ohvriallikast räägitakse ,et selle vesi pidi silmi ravima ja aitama muude haiguste korral.Muidu aga ei mõju ,kui ei jäta hõbevalget tasuks.
Vaatasin üle ka Jüri kiriku. Kirikul on madal ja roheliseks värvitud tornkiiver.Aias on tammiku tihedad põlispuud. Kiriku teevad huvitavaks 3 avarat teraskaarset erineval kõrgusel asuvat akent. Kirikuaiast leidsin hulgaliselt omapäraseid õhukesest paekivist riste.Ühelt hauakivilt leidsin daatumid,kus mees ja naine olid sündinud ühel ja samal aastal mõne kuuse vahega ja samuti nii ka surnud.Kadestasin igatahes seda paari.Nii oleks ju elus nii hea.Tulla ja minna koos.
Kiriku ees on hiigelpaks pronkspiibliga mälestusmärk.Sellele on raiutud "250 aastat
eestikeelset piiblit".
Sügava mulje jättis ka Keila linn.Pole teda nii ilusa ja lillelisena näinudki.Võibolla on selles kõiges aga süüdi ka see ,et ma pole 3 aastat kodust väljas käinud ja nüüd vaatan kõike hoopis uue pilguga.Igatahes oma puhkusega jäin ma rahule ja mis edasi tuleb ,see on hoopis uus teema.

Teisipäev, 27. juuli 2010


Sõbra surm.


Teisipäev 27 juuli 2010 18.52


Pühapäev oli imelik päev.Terve päeva oli mul rahutus hinges.Kogu aeg oli tunne ,et midagi on pahasti.Ajas põhjuseta nutma ja süda valutas nii ,et ei saanud kuskil asu.Magamisest ei tulnud ka midagi välja ja ausalt õeldes oli mul hea meel kui hakkas sadama paduvihma ja müristama.Sõbral oli närvipõletik ja temal ei tulnud samuti und.
Kõndisin siis mööda tuba ja mõtlesin mida võiks varahommikul kell 4 teha.Aknast välja vaadates nägin ,et koer ,kellega olin saanud suureks sõbraks ,lamas keset loiku ,suure vihma käes ja niutsus vaikselt.Ei mõelnud hetkegi.Läksin nagu olin õue koera päästma.Tema peremehest polnud nagunii asja.Seljavalu oli ta voodisse aheldanud.Tassisin koera vihmavarju.Ta tagumine pool oli ilmselt halvatud.Aastaid oli tal ka muidugi omajagu,aga ta oli mu esimesest päevast kohe omaks võtnud ja meil oli temaga eriline sõprus.Mina seadsin ju sisse jälle jalutuskäigud ,mis ajapuuduse ettekäändel olid unarusse jäetud.Ja mis seal salata-iga kord oli mul koerale ka maiuspala taskus kui teda vaatama tulin.Ta rõõmustas tõeliselt minu külaskäikude üle.
Ja nüüd lamas ta siin abitult ja vaatas mulle truu pilguga otsa.Silmad hakkasid juba tuhmiks muutuma.Silitasin teda .Ta lakkus veel mu kätt ,kuigi oli näha, et tema maine teekond hakkab lõppema.Seda tunnet ,kui kahju on abitust loomast ,on raske kirjeldada.Inimene saab viriseda ,vinguda ,hädaldada,aga loom vaatab Sulle lihtsalt abiotsival pilgul otsa ja kannatab.Ta loodab Sinu peale ,aga ka inimvõimetel on piirid.Kella seitsmeks oli ta läinudki oma koerataevasse.
Millegipärast tuli päike välja ja ilm läks sama palavaks kui tavaliselt.

Reede, 23. juuli 2010

Juba 30 aastat.
kolmapäev 23.juuli 20010 13.57

Alles see oli kui ootasin
oma esiklast ja täna 16.05 möödub sellest juba 30 aastat.Uskumatu .Enda meelest oleks justkui veel noor -no see 45 ikkagi jätkuvalt ,aga laste peale vaadates ei saa ennast kuidagi petta. Sinuga on mul vedanud -täpselt nagu kõigi mu lastegagi ,aga oled ikka mu esimene.Paljudes asjades teed oma vendadelegi silmad ette.Eks Sa oled pärinud oma isa kuldsed käed ja minu jonnakuse elus hakkama saada.Polegi tegelikult palju neid asju ,millega Sa oled hätta jäänud.Poisidki küsivad Sinult nõu.Endast ma ei hakka rääkimagi. Ole sama tubli ja tunne rõõmu oma toredadast perest ja ilusast kodust.
See on uskumatu ,mida Sa oled lühikese ajaga seal teinud.Tegelikult on ju seal kaugel metsade taga ja metsloomade keskel täielik rahu ja vaikus.Sinu juurde sõites satuks nagu teise maailma.Ma ei usu hästi veel isegi ,et üks Tallinnas sündinud ja kasvanud tüdruk leiab oma kodu nii üksildases paigas ja on õnnelik .Seal Sa saad ilmselt kõiki oma fantaasiaid ja oskusi ära kasutada ja neid pole sugugi vähe.Ega muidu poleks Su vannituba ajakirjas "Kodu ja aed" ära märgitud.Jah ideid Sul jätkub. Palju õnne Sinu juubelil.









Sinu kõige lähem naaber elab Suure -Lähtru mõisas.
Naabritega on Sul vähemalt vedanud.Talvel aetakse teed lahti ja kevadel käib teehöövel.Vahel mõni busstäis huvilisi ka.









Pühapäev, 18. juuli 2010





Pühapäev vihmas.

Pühapäev 18 juuli.20010 21.10.

Alustasin hommikul virgalt heki pügamisest.Olen tegelikult mitu päeva väga tubli olnud.Oleks vist ikka päris lõpuni ka jõudnud ,aga

vihm tuli vahele.Kõige kõrgem osa ,seal kus pean taburetile ronima ,jäigi järgmiseks korraks.Vihma üle oli muidugi hea
meel.Kas just nii palju korraga -see on iseküsimus.
Minu plekitöökoda ähvardas jälle uputus.Paekivist kaldtee on väga kena ,aga kõik tänava veed tahavad mööda seda keldrisse voolata ja minu imbkaev ei võta nii palju korraga vastu.Selleks puhuks on mul oma rats.Saunapump tööle ja üleliigne vesi kasvuhoonesse.2 head asja korraga tehtud.Kelder kuiv ja tomatid joodetud.
Teine tähtis töö on vanaemaks olemine.Ega kümne aastase päeva sisustada polegi väga lihtne.Mitu õhtut olen olnud sunnitud õudukaid vaatama.2 aastasega on palju lihtsam.Peaasi kui on autosid ja tööriistu ,siis tuleb kõik ise.Poiss on väga rahul ja õnnelik.
Täna avastasime lauamängud.Oma tööl olen küll lastega neid mänginud ,aga oma vabast ajast ja tahtest ei mäletagi millal.Täitsa tore oli vihmast õhtut nii veeta.Millegipärast kippusin kogu aeg võitma .Sain siis muidugi kommentaari osaliseks:"kellel veab õnnemängus,sellel ei vea armastuses".Vat Sulle siis sähh. Lapse suu ei pidavat valetama.

Teisipäev, 13. juuli 2010








Ei ole elu...
Teisipäev 12 juuli 20010 14.05



Lõpuks olen ka mina kuumalemb sportlik tibi aru saanud ,et ilm on hukas.Lisaks ilmale veel ka kõik loomad ja inimesed.
Oma vaesest mustast kassist ei hakka kirjutamagi.Istub peadpidi põõsas ja ainult lõõtsutab.Toas ka ei püsi .arvab ,et õues on külmem.Lemmiksöök ja jook on ainult vesi.Peaks ta ka panema jahutuseks pesumasinasse külma vee programmile nagu punapea.Lisaks loomadele ei käitu ka inimesed selle palavaga normaalselt.Tulin mina eile järjekordselt oma lemmik polikliinikust mööda Ränduri tänavat.Igal pool tee remont ja otsi kohta kus sa saad.Saan aru küll ,et teed sulavad ja tuleb liiva puistata ,aga ,et munakive ka veel ,sellest pole küll räägitud.Sõidan siis sajaga ja loomulikult ikka oma lemmik sõiduvahendil-jalgrattal.Minu kõrval sõidab liivapuistur ja loobib kive ja liiva laiali.Sättis oma tempo just minuga üheks.Lisasin kiirust,tema ka .Ja ise nii armsalt naeratab,aga kivid lendavad kolaki ja kolaki mööda mu rattaraami.Igavene topski.Mõtlesin ,et kui 1 kivi mööda mu päevitanud sääri tuleb ,siis ta alles teab milliseid naisi on olemas.Nii me siis kõrvuti sõitsime. Otsustasin poja majja sisse keerata.Enne ikka unustasin kõik oma viksid kombed ja õpetused ,mille ema oli mulle ellu kaasa andnud.Näitasin talle rullnoka moodi keskmist näppu ja igaks juhuks keelt ka veel.Läks kohe kergemaks.Poega muidugi polnud kodus.Ilusa ilmaga ollakse ikka rannas.Ilmselt seal Kaberneemes teed ummistamas.
Ja minu päeva lõpp oli täiesti uskumatu .Tegin seda mida ma pole juba oma 10 aastat teinud.Sõin sõbraga öösel voodis jäätist -1 topsist ja 1 lusikaga.Muide ma magusat üldse ei söö.Järelikult tuleb päikesepiste süüks ajada.Endal ka täna imelik tunne ,aga ilmselt tuleb see sellest ,et täna on minu nimepäev.Äkki peaks Armandi kohvile kutsuma.Ehk on tal tema eilsest nimepäevast veel mõni kilupirukas alles.
Biankale.Selle palavaga on kõik keeled sassis ja pealkirjad ära sulanud.Kui ükskord jälle normaalse inimese elu hakkan elama ,siis proovin uuesti.

Esmaspäev, 12. juuli 2010



Oi neid pesulõkse.

Esmaspäev 12 juuli 20010 11.57








Ei saaks õelda ,et mulle päike ja soe ilm ei meeldi ,aga vahel lihtsalt tervis veab alt ja oled sunnitud puhkuse ajal kodus igavlema.Ei saagi nüüd ajutiselt ilusat Eestimaad avastada.Aga kuna minust polnud välja minejat ,siis tuli sõber mind külastama ja minu igavust peletama.
Aga see selleks .Kirjutama a
jas mind hoopis minu sõbra omapärane kiiks.Sooja ilmaga hea ju pesu pesta ja kuivatada.Ühe laadungi võtad ,teise paned .Pole mina elus tähele pannud ,kuidas minu lõksud nööril ripuvad.Peaasi ,et nad seal olemas on.Istusime siis aias ilusti suure päikesevarju all,et armas soe päike meie päid segamini ei ajaks ja vaatasin ,et minu tuttava pilk peatus kogu aeg minu pesunööril.Lõpuks küsisin kohe otse,et mida ta seal näeb.Selguski ,et pesulõksud peavad tema meelest kõik korralikult nööril rippuma nii ,et neid saab kogu aeg edasi -tagasi liigutada.
Olin tema juures seda küll tähele pannud ,et kõik lõksud ripuvad korrapäraselt nööril rivis ,aga ei teadnud ,et see on lausa nii sätitud.Vot sulle siis sähh.Hakka nüüd kasvõi iga kord peale pesu kuivatamist lõkse sättima.Oh neid mehi küll.Vaadaku parem jalgpalli.

Laupäev, 10. juuli 2010





Avastades Loksat.




Laupäev 10 juuli 20010 16.52


Läbi Loksa linna voolab Lahemaa suurim ja pikim jõgi-Valgejõgi,mis suubub Hara lahte.Mõnus oli tänase sooja ilmaga ennast jahedas jõevees jahutada.See suplus oli mulle ka selle aasta esimene.Minu puhul peab vesi ikka piisavalt soe olema ,et ma üldse katsetama lähen ,aga tänasel päeval tegin erandi.Pealegi andis magamata öö ennast tunda ja vähemalt une pühkis küll silmilt.Rand on looduslikult ilus ja puhta liivaga.Ranna kõrval kaunis männimets.Tuli kohe Nõmme kodune tunne.
3 km.lõuna poole asub Lohja järv.Järves pidi palju kalu olema.Avastasime ka kauni pargi.
Edasi uudistasime Loksa Püha Neitsi Maarja kirikut.Kirik asub keset rohelust.Ise on ta tagasihoidlik maakirik.Tegelikult on tal küll ka omapärased katusekarniisid ja avarad segmentkaarsed aknad ning kvaadertahveldusega uksed.Eriti kenad on värvilised aknaruudud,mis annavad rõõmsa näo interjöörile. Kirikul on ka altarimaal"Ülestõusmine".
Jälle sain huvitava kogemuse võrra rikkamaks.Olin ju ka varem Loksal käinud ,aga kirikut ja järve külastasin küll esimest korda. Varem piirdus minu Loksal käik ainult sugulase külastusega ja korra ka rahvamaja üritusega.

Neljapäev, 8. juuli 2010







Avastades Padiset.

Neljapäev 08 juuli 20010 17.07



Seekordne tööülesanne viis meid Padisele.Padisel olen kümneid kordi käinud ja igal aastal oli see käik nagu meie pere omamoodi rituaal.Eriti meeldib minu nooremale pojale külastada vanu mõisu,kirikuid ja kloostreid ja peab ütlema ,et ega mindki ei jäta need päris külmaks.
Nüüd oli aga kolme aastane vahe sisse tulnud ja päris põnev oli uuesti külastada tuttavat paika.
Padise klooster on ju keskaegse Harjumaa vanim ja silmatorkavam arhitektuuri mälestis,mille ajalugu ulatub 13-da sajandi algusesse.
Kloostri 2 tiiba on säilinud algkõrguses ning isegi katus on peal.Teised küljed on kahjuks varemetes ,aga ikkagi võib tunda keskaegset hõngu käikudes ja koridorides ronides.
Midagi uut polnud selle 3 aastaga siin toimunud.
Kloostri kõrval asub aga Padise mõis.Siin olen käinud ainult paar korda.Mõisa peahoone on täielikult renoveeritud ja temaga ühenduses on ka kunagine teenijate maja.Mõisas tegutseb hotell ja restoran.Terassilt avaneb ainulaadne vaade Padise kloostrile.Kohalikud räägivad ,et aeg-ajalt mõisas kummitab.Tea kas see vastab tõele või on see lihtsalt suurest baari külastusest tingitud jutt.Minule tuli igatahes imelik tunne .Läksime ruttu mõisa aeda.Õues päikese käes oli hoopis julgem olemine.Täna siis sedamoodi.

Teisipäev, 6. juuli 2010
















Avastades Riisiperet.

Teisipäev 06 juuli 20010 15.008

Kuna Elteli Networks oli oma tööjärjega jõudnud Riisiperre ,siis ei jäänudki mul muud üle ,kui temaga ühineda.Riisipere on mulle küllaltki tuttav paik ,aga seal on ka mõned päris huvitavad vaatamisväärsused,mida võib ikka ja jälle üle vaadata.
Üks nendest on Riisipere mõis. See lummab mind oma aristrokaatlikkuse ja suurejoonelisusega.Pikk 2-kordne kivihoone marmortrepi ja 6 kõrge sambaga.Sammastele toetub rikkalike rosettidega kaunistatud varikatus.Sisse kahjuks ei pääsenud ,aga kujutan ette kui uhke on lossi interjöör.
Pargis on ka 2 saarega tiik ,mis hakkab kahjuks kinni kasvama.Tiigi ümber on kenad elupuuhekid ja purskaevu alus.Näha on ka vesiveski varemeid.Minu meelest on Riisipere mõis oma suurejoonelisusega Eestimaa erandnähtus.
Edasi uudistasime jaamahoonet.Oma algupärasusega on jaamahoone samuti vaatamisväärsus.Samuti on huvitav leid ka vedurite veevõtutorn.
Riisiperes on sündinud ka Raimond Valgre.
Kokkuvõtteks-eelistasin jälle Eestimaad.

Reede, 2. juuli 2010



.




Avastades Koset.


Reede 02.juuli 20010 18.05

Lapsepõlves veetsin ma suvel mitmeid nädalaid Kosel koos oma onutütre tütrega ,kellega me olime enamvähem ühevanused.
Minu side Kosega lõppes kahjuks 5 aastat tagasi onutütre surmaga.Enam pole sinna asja olnud.
Kuna minu sõbra töö oli täna just Kosel ja mina ikka veel puhkusel,siis otsustasin üle pika aja jälle Koset uudistama minna.
Ausalt öeldes tuli kohe tuttav tunne südamesse.Ega selle 5 aastaga siin eriti muutunud ei olnudki.
Kose alevik asub Harju maakonnas ,Kose vallas just Pirita jõe orus.Asula juures on jõgi kärestikulisem ja kiirema vooluga.Pirita jõel paikneb Kose aleviku kohal ka väike juga ,mida ületab jalakäijate sild.Mäletan ,et lapsepõlves oli see põnevam koht,kus me iga päev käisime üle silla vette uudistamas.
Teine põnev koht on kirik.Kose puukirik oli üks Eesti vanimaid kirikuid,mis ehitati umbes 1230-dal aastal.Esialgsest kirikust on säilinud vaid müürid.Kirik on ka arhitektuurimälestisena kaitse all.Kirikuaias on 2 kabelit ja 4 rõngasristi.Avastasin siin ka kuulsa maadeuurija-meresõitja Otto von Kotzebue matmispaiga.Siin lähedal on ka kirikuallikad.
Päev läks vähemalt täie ette.Ei peagi alati puhkuse ajaks sõitma kuhugi maailma otsa.Siinsamas oma kodu lähedal on ka vaatamisväärsusi küll ja küll.

Neljapäev, 1. juuli 2010





Avastades Paldiskit.

Neljapäev 01.07 20010 15.10

Hea sõber kutsus mind endaga tööle kaasa.Kuna olen juba mitmendat päeva puhkusel ja ajaga ei oskagi nagu midagi peale hakata ,olin nõus.Tema tööots oli seekord Paldiskis.Polnudki seal kaua aega käinud.
Kohati jääb linnast päris troostitu vaatepilt.Seal võib näha varjendeid,tundmatu prügi kuhje ja mitmesuguseid sõjaväest mahajäetud rususid.Infrastruktuuri kogukad jäänused on põnevad ja vaatamist väärt.Nukraks teevad tühjad korterelamud.Omaette vaatamisväärsus on ka Paldiski turg,kus käbedad mutikesed omakasvatatud saadusi pakuvad.Toidukaupu pakutakse omapärastes plekist vagunelamutes.
Erilist huvi pakkus mulle Peeter l rajatud sõjasadam ja merekindlus-laiad sügavad vallikraavid paesse raiutud.Merekindlusest jäänud järsakuid ja künkaid kutsub rahvas Peetri kindluseks või Muula mägedeks.
Tagasiteel kohtasime tee äärtes arvukaid
toonekurgi.Ei tea kas sellel aastal on konnauputus ,et nad kõik nii usinalt ametis olid.Vahvad olid ka kurepesad ,kus pojad oma pikki kaelu üle ääre upitasid.
Jäin oma päevaga igatahes rahule.