Teisipäev, 6. juuli 2010
















Avastades Riisiperet.

Teisipäev 06 juuli 20010 15.008

Kuna Elteli Networks oli oma tööjärjega jõudnud Riisiperre ,siis ei jäänudki mul muud üle ,kui temaga ühineda.Riisipere on mulle küllaltki tuttav paik ,aga seal on ka mõned päris huvitavad vaatamisväärsused,mida võib ikka ja jälle üle vaadata.
Üks nendest on Riisipere mõis. See lummab mind oma aristrokaatlikkuse ja suurejoonelisusega.Pikk 2-kordne kivihoone marmortrepi ja 6 kõrge sambaga.Sammastele toetub rikkalike rosettidega kaunistatud varikatus.Sisse kahjuks ei pääsenud ,aga kujutan ette kui uhke on lossi interjöör.
Pargis on ka 2 saarega tiik ,mis hakkab kahjuks kinni kasvama.Tiigi ümber on kenad elupuuhekid ja purskaevu alus.Näha on ka vesiveski varemeid.Minu meelest on Riisipere mõis oma suurejoonelisusega Eestimaa erandnähtus.
Edasi uudistasime jaamahoonet.Oma algupärasusega on jaamahoone samuti vaatamisväärsus.Samuti on huvitav leid ka vedurite veevõtutorn.
Riisiperes on sündinud ka Raimond Valgre.
Kokkuvõtteks-eelistasin jälle Eestimaad.

8 kommentaari:

  1. Ilusad ja harivad postitused Sul. Oskad Eestimaa suve nautida!

    VastaKustuta
  2. Kirjutasin siia ennist ühe kommentaari, mida sul ei näita.
    Eestimaa on ilus.

    VastaKustuta
  3. Kahjuks pean Sind kurvastama - see mõis on seestpoolt väga haledas seisus. Seal oli ju pikki aastaid lastekodu. Mul paar tuttavat on sellest üsna hiljuti piltegi teinud, paraku netist maha võtnud, ainus allesolev album, mille hetkel leidsin: http://nagi.ee/photos/kuldliilia/sets/11706/

    VastaKustuta
  4. Ma kirjutasin ka eile mitu kommentaari ,mis jõudsid kohale hilinemisega ja muist alles tulevad jala.
    Hea ,et ma siis Riisipere mõisa tema praeguses seisus seest ei näinud.Piltidelt on vähemalt väga uhke ja suursugune.Minu mõtetesse jätan ta sellisena.

    Järgmisel nädalal ootab mind Padise ja Loksa.

    VastaKustuta
  5. Riisipere pargis ei ole kunagi olnud mingit tiiki, veel enam kahe saarega - tiik ümbritses mõisa parki, ulatudes mõlemmalt poolt mõisahoonet vana Tallinn-Haapsalu maanteeni. Tiigi pindala olevat esialgsel kujul olnud 13 hektarit ja seal 13 saart. Ma küll ei mäleta, palju neid seal oli minu lastekodus olemise ajal, aga kindlasti mitte kaks. Mõis ei ole jõudnud sellisesse seisundisse, nagu ta praegu on, mitte selle pärast, et seal oli lastekodu,vaid selle pärast, et seal lastekodu likvideeriti. 13 on mõisahoone jaoks maagiline arv - Valgel saalil oli 13 akent, neist üks kinni müüritud. Räägiti, et von Stackelbergi 13-st tütrest oli üks ära surnud. Lastekodu ei ole seal kunagi olnud piiskop Plato nimeline - Plato asutas umbes aAastal 1920 sinna lastekodu ja sel alusel hüüdis rahvasuu seda Plato lastekoduks, aga Plato nimeline ei ole ta kunagi olnud.

    VastaKustuta
  6. To peep - miks Sa valetad? Piiskop Platon suri 1919.a. ja ta ei saanud kuidagi asutada Riisipere lastekodu 1921.a. See lastekodu kandis 1921 - 1940 aga tõepoolest piiskop Platoni nime (eestipäraselt piiskop Plato ninmeline)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Algselt nimetati lastekodusid laste varjupaikadeks. Tallinna Tõnismäel asuv Plato vaeslaste varjupaik registreeriti 24.09.1919 nr 187 all. G. Vaht oli algul juhataja kt, juhatajaks määrati septembris 1919. (Riigi Teataja, nr.104,13 detsember 1919, Vaba Maa, nr.195, 10 september 1919) Plato lastekodule anti nimi piiskop Platoni (kodaniku nimega Paul Kulbusch) mälestuseks, kelle mõrvasid taganevad punased Tartu krediitpanga keldris. Plato on ladina vaste kuulsa kreeka filosoofi Platoni (428 või 427–348 või 347 aastat eKr Ateenas) nimele. Tuntud oma filosoofiakooli Ateena akadeemia asutajana 387 a eKr. Lastekodu ise viidi 1921. aastal Tallinnast Pärnu maanteelt üle Riisiperesse.
      Paul Kulbusch (Platon) sündis 12/25.07.1869 Pärnumaal Tõstamaa kihelkonnas Seli vallas. Isa Peeter oli köster. Õppis Riia vaimulikus koolis (RVS) 1880–1890. Oli preester, esimene EAÕK ülempiiskop alates 1917. aastast. Mõrvati 14.01.1919. (A. Raudsepp „Riia Vaimulik Seminar 1846–1918”. Tartu, 1998, Eesti Kirjandusmuuseum.) 2000. aasta oktoobris kuulutas Konstantinoopolis asuv oikumeeniline patriarhaat Eesti apostliku õigeusu kiriku piiskopi Platoni pühakuks.

      Kustuta
  7. Peep, võta minuga ühendust, sain ühe vana lastekodu kasvandiku käest hunniku fotomaterjali, mis arvutisse scannisin. Ehk saab mõningaid inimesi huvikorral kokku viia. Kirjuta: vipi6666ÄTgmail.com

    VastaKustuta