kolmapäev, 23. jaanuar 2019


Ruunaweres.

Mida kinkida mehele 53-daks sünnipäevaks?
Teadagi mida-romantikapakett koos minuga loomulikult.
Kohaks valisime Ruunawere ajaloolise Postipoiste maja koos privaatsauna ja kaminaga.
Reede hommik oli päris tuisune ja teeolud jätsid kõvasti soovida, aga see ei heidutanud meid. Hakkasime aegsasti sõitma ja jõudsime kohale pisut  enne õiget aega.
Pererahvas oli väga lahke. Meid juhatati kohe restorani ja pakuti kohvi seniks kuni kõik toimetused lõpuni valmis saavad.
Maja oli hubane ja väga armas.
Saun oli kuum, kaminas põles tuli ja toas põlesid küünlad.
Erilised hetked põleva kaminaga majas viivad mõtted alati eemale. Nii hea ja rahulik oli lihtsalt olla ning mõelda, et täna ei pea mitte midagi tegema.
Kell 19.00 ootas meid 2- käiguline õhtusöök restorani poolel. Sai valida kala, liha ja kana vahel.
Selle oleks võinud tellida ka meie majja, aga väljas oli nii ilus ja muinasjutuline, et otsustasime ikka ise kohale minna. Seda enam, et polnud sugugi pikk maa minna.
Vahepeal imetlesime ka ümbrust. Kõik oli mattunud koheva lume alla ja tulede taustal sätendas kogu ümbrus.
Restorani poole peal näidati meile ka ajaloolist mantelkorstent. See oli tõesti võimas ja vägev.
Õhtul nautisime sauna ja  veemõnusid. Ei mäletagi millal viimati sain suures vannis liguneda ja vahuse kuumas vees lihtsalt aega surnuks lüüa.
Hommikul ootas meid rikkalik hommikusöök koos väikese hiirekesega, kes jalutas julgelt laudade vahel ja ei teinud meist väga väljagi.
Kindlasti soovitan seda paketti kui tahad  natuke argirutiinist välja ja koos kaaslasega meeldivalt aega sisustada.

Edasi sõitsime jälle Lätti. Mu lõngatagavarad olid jälle otsakorral ja ma pole kuskil mujal nii head ja soodsalt lõnga osta saanud.
Läti võttis meid vastu päikesega ja mis kõige imelikum-peaaegu lumeta.















neljapäev, 3. jaanuar 2019

Head uut.

Seda aastat on olnud alles 3 päeva, aga juba on jätkunud vihma, tormi ja päikest.

Tundub, et just selline, kuhu kõike jagub see aasta tulebki
Horoskoop lubab mulle, et tuleb põnev aasta pidevas liikumises. Saan isegi oma kuldkala, kes täidab kõik soovid ja unistused 150 protsendiliselt.
Mida sa hing siis ikka rohkem oskakski soovida kui kõik sulle jalge ette tuuakse?

Üks kõige suurem soov ongi juba täitunud.
Eile sain tagasi oma paarilise, kellega oleme koos töötanud üle 20-ne aasta.
 9 kuud on päris pikk aeg. Eriti veel siis kui sa ei teagi täpselt, mis sind ees ootab ja millega see kõik võib lõppeda.
Mingid hirmud jäävad kindlasti südamesse, aga usk, lootus ja armastus ei kao sealt kusagile. Need on alati olnud ja jäävad ka.
Ennekõike usub inimene siiski iseendasse. Usub ka inimestesse, kellest  ta arvab, et võib neile rasketel aegadel toetuda.
Alles keerulistel aegadel saame me aru, mis meis on rajatud liivale, mis kaljule.Ilma usu, lootuse ja armastuseta oleme nagu kõrred tuule käes. Ainuüksi lootmine annab jõudu minna edasi läbi eluraskuste ja olla õnnelik muredest hoolimata.
Mina usun südamest, et nüüd ei muutu enam midagi ja kõik jääbki nii.
Eilne päev oli just selline nagu meil on alati olnud. Usaldus, teineteise mõistmine, ühised eesmärgid ja muidugi koostöö.
Alati polegi sõnu vaja, sest usk, lootus ja armastus on kõige olulisemad. Miks muidu siis öeldakse, et lootus sureb viimasena.