teisipäev, 24. juuni 2014




Hommikune kohviaroom, värskete saiakeste lõhn, sinu  kallistus. Minu elus on palju ilusaid asju. Lõpuks ometi tunnen, et olen jõudnud õigele teele. Meil kõigil on oma lootused. Ma ei soovi palju. Ma ei taha ilmvõimatut.
Öös on viirastusi, öös on õudu.  Me jookseme läbi heina jõe poole. Ma oleksin Sind nagu terve elu tundnud. Eelmistes eludes ka. Sa oled mu Saatus.

kolmapäev, 11. juuni 2014






Ma ei kujuta ette kui palju on maailmas neid inimesi, kes tunnevad ennast üksildasena. Ma mõtlen just neid, kes ei ole kunagi tundnud seda tunnet kui süda tõmbub igatsusest kokku ja sees pole seda õiget põlemise tunnet. Kui  hinge täidab tühjus ja lootusetus ning  peas keerleb ainult üks mõte kas see jääbki nii. 
Inimene pole loodud üksi olema. Ta vajab armastust. Päike võib üksi taevas särada, aga mitte inimene. 
Öeldakse, et soovidega peab ettevaatlik olema sest need...
Oleks kõik nii lihtne nagu mannavahu keetmine. Olen vist üks nendest, kes siiamaani mõtleb, et on olemas selline armastus, mida me võime raamatutest lugeda ja filmidest vaadata. Armastus, kus ületatakse kõik takistused, mis ei kustu kunagi.
Minu elus on palju asju, mis ei jäta mind kunagi külmaks. Süda jätab lööke vahele ja hinge tekib ärevus kui näen möödasõitvaid mootorrattaid. See oli üks osa minu elust ja tundub, et nii jääbki. Salmi osa on küll pisut erinev, aga refrään kordub. Mina olen igavene teine.