Kolmapäev, 25. november 2020

Alice Imedemaal.

 "Ütle mulle, palun, kuhu ma peaksin siit minema?"

  "See sõltub palju sellest, kuhu soovite tulla," ütles Kass.
  “Mind peaaegu ei huvita,” alustas Alice.
  "Siis pole vahet, kuhu minna," ütles Kass.
  “Ainult selleks, et kuhugi jõuda,” selgitas Alice.
  "Ärge muretsege, lähete kindlasti kuhugi," ütles Kass, "muidugi, kui te ei peatu poolel teel."

Alicega Imedemaalt on mul omamoodi suhe juba lapsepõlvest. Mulle meeldis tema tegutsemine, omamoodi mõttemaailm ja julgus. Kohati tundus kõik nii jabur, et võttis sõnatuks.

Ballette olin ma omal ajal vaadanud küll. Kõik klassikalised on  nähtud, aga liiga kaua aega on sellest möödas.

Alicet tahtsime kohe vaatama minna, aga kahjuks müüdi esimesed etendused nii kiiresti ja siis pandi teatrid kinni. Alles nüüd peale  poole aastast ootamist õnnestus lõpuks ära näha.

Fantaasiarohke ja multimeediaefektidega ballett jättis väga sügava mulje. See oli täpselt nii hea nagu arvasin ja ehk pisut  enamgi veel. Oleksin seda veel pikemalt tahtnud vaadata. Oli tõesti selline tunne, et olime sattunud muinasjutumaailma, kus imed ei saa kunagi otsa. Väga vahvalt oli  lahendatud  Alice ronimine küülikuurgu.  Kõik kahanemised ja kasvamised oli nii tõetruud, et tundus nagu olekski see päriselt.

Tegelased sõitsid jalgrataste, tõukerataste ja ruladega. Märtsijänes oma   uhkete puhvpükstega  sai kohe lemmikuks.  Tegelikult  meeldis mulle  kõik. Muusikavalik ja lavadekoratsioonid, tantsud ja kostüümid. Lõpetaksin Alice tsitaadiga, mis on sama selge kui seebivesi.

Kui mul oleks oma maailm, oleks selles kõik jama. Miski poleks see, mis ta tegelikult on, sest kõik oleks see, mis ta pole ja vastupidi see poleks see, mis ta on ja mis iganes see oli, see on.

Lihtne ja loogiline eks .






Esmaspäev, 23. november 2020

Tagasi aastate taha.

 Nüüd ma olen siis uues töökohas täpselt 3 kuud olnud. Tegelikult olen küll jõudnud tagasi siia, kus ma  täpselt 35 aastat tagasi alustasin.

 Maja on enam-vähem samasugune, ainult ahjukütte asemel on elektriküte. Ahjud on  täiesti töökorras ja kujutan juba ette kuidas me jõulude ajal teeme ahju tule ning  kuulame halgude prõksumist. 

Mu vanemad lapsed käisid kunagi selles lasteaias ja kuna siis polnud lasteaia kohti vabalt saada pakkuski mees, et saab lasteaeda aidata. Mehe tehtud vihmaveerennid ja torud on endiselt alles ning hommikul tööle tulles tunnen ma, et siin on tükike ka minu südant. Nii hea ja rahulik on siin olla.

Maja on mõnus, kodune. Siia mahub ainult 2 rühma ja lapsed mängivad tihti koos. Sünnipäevad  ja üritused peame samuti koos. Vastu võeti mind siin väga hästi ja olen tõesti kodunenud. Muidugi igatsen  oma töökaaslaste järele  ja ootan seda aega kui meie  maja remont valmis saab, aga siinoldud aeg on kindlasti ka väga armas. 

Aed on  väga suur ja lastel on palju erinevaid mänguvõimalusi. Maja ise näeb seest välja nagu üks tõeline kodu. Köök on suur ning hubane. Vanaaegse  ümmarguse laua taha  mahub täpselt kogu meie väike pere. Kindlasti on see aasta mulle väga tähtis ja ma ei kahetse, et sain selle võimaluse.