Teist päeva kummitab see lugu mu kõrvus.
Veebruar ongi tavaliselt just selline lumine, tuisune ja päikeseline. Vähemalt minu sünnipäeval on alati päike säranud. See on nagu  kuldne reegel, aga selle aastal ei aidanud seegi. Terve päev oli sombune ja pilves.
Käisin täna Nõmme turul. Tundus, et oli  vasaku jala laupäev. Kõndisin mööda turgu, ümisesin oma viisijuppi ja vaatasin inimesi. Kõigi näod olid  tõsised ja mornid. Tagasi tulles hakkas veel paduvihma sadama. Sain läbimärjaks.Tõeline veebruar.  Pime, sopane,  niiske.
Tuleks ometigi see päike seal kuskilt pilve tagant meid rõõmustama.

"Vananeda tuleb väärikalt": ütlesin ma oma noortele kui nad küsisid millal sünnipäevale võivad tulla.
Sellel korral siis "Gangsterid ja prostituudid". Kahjuks ei paista kõik uhked suled ja litrid pildilt välja. Igatahes korjasin ma neid peale pidu oma majast veel nädal aega ... just nagu kuuseokkaid jaanipäevani.

Käisin laupäeval  sõbraga Alfredi pubis. Ma polnudki siin  peale meie blogijate kokkutulekut käinud. Täitsa selgelt tuli silmade ette see suvine päev  kui   nuputasime kes keegi on. Bianka ja Helve. Igapäevaelu ja Kiiksuga. Emmeliina ja  Aivo. Muidugi ka Konn ja Jutuks saanud mõtted. Oli veel teisigi, aga kõigiga ei jõudnudki rääkida. Ja  loomulikult Kaamos. Tema puhul oli kõige keerulisem välimust ja kirjutusstiili kokku panna. Ei teagi kuidas tal läheb või mida ta teeb? Seda temale  omast huumorimeelt pole mina blogitaevas enam kohanud.
Külm oli. Kuidagi nukker tunne jäi südamesse.