Laupäev, 28. jaanuar 2017


See on ju ometigi nii lihtne.

Minu imestuse peale, et kuidas jalad ometigi väljas nii märjaks võisid  saada  vastas meie kuldsuu:"Mis siin ikka nii imestada. Ma lihtsalt juhtusin kogemata poriloiku sattuma."


Naeratus on tegelikult pisiasi, aga muudab päeva ilusaks.


See kuidas hetkega võib meie ümber kõik muutuda on tegelikult uskumatu.
Kaugel eemal sädelemas miljon päikesekiirt, aga sina otsid seda ühte oma kildu. Alles siis kui pead sellest killust mõni aeg eemal olema saad aru, et just see killukene ongi su elus väga tähtsal kohal ja tunned temast puudust.
Ei oskagi öelda kumb tekitab meie elus tugevamad emotsioone  kas positiivne või negatiivne tunne? Elad oma igpäevamaailmas ja siis järsku tabab sind  miski, mis lajatab nagu lahtise käega vastu nägemist.
Hirm on tugev emotsioon, aga tema valguses saad ka aru, mis on elu kõige tugevam positiivne emotsioon.
Armastusega ongi täpselt nagu valuga. Sa õpid sellega elama ja pikapeale sa seda enam selgelt ei seletagi. See lihtsalt on sinu elus kogu aeg olemas.
Võib-olla me vajamegi aeg-ajalt seda lahtise käega lööki oma ellu, sest me kõik tahame oma päevadesse rõõmu ja positiivsust.  
Teosammudel liigume läbi elu otsides teises inimeses kinnitust, et me oleme targad, ilusad, head aga ennekõike peaksime tegelikult ise selle endas üles leidma.
Palju meil üldse on päevas aega istuda ja mõelda lihtsate asjade üle. Alati on kiire ja üks toimetus ajab teist taga.
Ausalt öeldes ei ole ma aru saanud inimestest, kellel tekib sügisel masendus ja kevadel väsimus.
Kevadel kui kõik jälle uuesti ellu ärkab ja valgus võidab pimeduse on nii ergastav.
Samuti sügis oma vihmahallide ilmadega on õige aeg läheduse otsimiseks. 
Varbad villastesse sokkidesse, kätte aurav teetass ja sinna juurde muidugi veel kaminatuli või küünlaleek.
Viisid mida me teeme või  kuidas me teeme  teeb meid eriliseks ja selliseks, kes me päriselt oleme. Meil kõigil on oma pahed ja  hoiakud, mis ei pruugi teistega kokku sobida. Teise inimese juures ei saagi kõik absoluutselt meeldida, aga see ongi päriselu mitte muinasjutu illusioonides elamine.
Just selle kõige pärast ma Sind armastangi  ja hindan, et sa lased mul olla selline nagu ma päriselt olen.
Kedagi meist ei ole lihtne mõista ja kogu aeg meele järgi olla lausa ilmvõimatu, aga see teebki  elu huvitavaks kui tunned, et oled valmis ka tõeliselt vaeva nägema kui see vajalikuks osutuks.
Veel mõned päevad oodata ja siis sa oledki jälle minu juures tagasi. 





Teisipäev, 17. jaanuar 2017


Miks just tema?

Sellel korral valisime kinokülastuseks  lustaka komöödia "Miks just tema?"
Pole vist tükil ajal nii palju naerda saanud. 
Mitme tütre emana mõistan ma väga hästi isa muret kui ta jõulude ajal sõidab koos perega külla oma silmaterale, kes õpib kaugel Stanfordi ülikoolis. 
Kõige suuremaks luupainajaks osutub tütre peigmees, kellega ta tutvub neti  vahendusel just oma 55-dal sünnipäeval väga piiinlikus situatsioonis. 
Seda kõike on võimatu siin kirjeldada, sest peab ise nägema ja kuulma.
Peaaegu 2 tundi kestev film naerutab su nii üdini läbi ja samas jääb peategelane netimiljardär Laird ise nii lihtsaks ja heasüdamlikuks. Oma iseloomult on ta  tahumatu ja väga valimatu suuvärgiga, aga  need roppused ei tundu filmis sugugi labasena.
Õhtusöök seekord siis  The Dublineris. 

Esmaspäev, 16. jaanuar 2017



Lapsesuu ei valeta.

Mulle kohutavalt meeldivad lapsed, kes on pisut ulakad, natuke jonnakad ja samas nii siirad, vahetud, ausad ja otsekohesed.
Igas rühmas on kindlasti mõni laps, kes tahes tahtmata saab ja jääb lemmikuks ka aastate pärast. Isegi siis kui temast on saanud juba päris suur inimene toob ta alati naeratuse suule ja sooja tunde südamesse.
Kallistades tunned, et ta on just seesama laps, kes oli aastate eest ainult natuke on pikemaks sirgunud ja pisut elutarkust juurde saanud.
Just  sellepärast ma armastangi oma tööd ja naudin igat päeva täiega. Kust mujalt saaks veel  nii palju tagasi.
Tänase päeva pärlid: "Tead õpetaja, ma palun vabandust, et ma nii palju valetan, aga ma teen seda iga päev ja täitsa meelega."
No kuidas sa siis suudad veel tõsiseks jääda?

Reede, 13. jaanuar 2017



13 kuupäevast ja täiskuust ja reedest ka.




Päevad on juba tunduvalt pikemaks läinud ja enam ei pea tööle minema ning  töölt koju tulema pimedas.
Mitu päeva on  suur kollane täiskuu taevast vastu vaadanud.
Täna on veel eriline maagiline päev. Reede, 13 kuupäev ja täiskuu langevad kõik korraga kokku.



Midagi müstilist küll ei juhtunud kui väljaarvata see, et
hommikul tööle tulles avastasin paki, mis oli mulle lauale jäetud.
Läks  mitu tundi enne kui ma autori  tuvastasin.
Nii armas, et mul on olemas töökaaslased, kes lihtsalt heast südamest üllatusi teevad.
No võib-olla on  see pisut vastastikune ka, sest üks tema hobi langeb kokku minu hasardiga ja nii need 2 asja ühendatud ilmselt saidki.

Lapsed olid täna eriti püüdlikud. Töölehed said ruttu täidetud, mänguasjad oma kohale ja toad korda.  
Õues oli paras möllamise ilm. Natuke lund ja isegi kraad sooja.Vahepeal paistis päike nii eredalt, et silmadel oli lausa valus vaadata.
Nädal aega tagasi sättisin  peale õuest tulekut naljaviluks kindad radiaatorile värvi järgi kuivama.
Kui täna  riideid üle vaatama läksin, siis avastasin, et kindad kuivasid jälle kenasti värvi järgi.
Kellegi väikesed käed olid pisut vaeva näinud. Just sellised  pisiasjad teevad tuju heaks ja meele rõõmsaks,
Hea on töötada kohas kus igapäevaselt  ümbritsevad sind lapsed ning kolleegid, kes oskavad naerda nii enda kui elu üle,viskavad nalja ja on sind nähes rõõmsad.
Õhtul ujulast tulles vaatasin kuidas suur kuuratas taevas sõudis ja ilma valgustas.
Igas päevas  on nii palju hetki ja asju mille üle rõõmustada.



Neljapäev, 5. jaanuar 2017


Edevuse postitus.



Ega ma ikka päris ei uskunud, et   talv ka lõpuks kohale jõuab oma suurte miinuskraadidega, aga kui süda on  soe ja tuju hea, siis pole hullu midagi. Pealegi mulle meeldivad tuisused ilmad ja külmakartlik pole ma kunagi olnud.
 Aasta lõpp oli nii soe, et  viimasel päeval kabrioletiga  sõita tundus täiesti sobilik. Mõtlesingi just oma ratta välja vahetada ja natuke mugavusi nautida, aga tundub, et peab selle pisut edasi lükkama.
Priimulad olid just õide puhkenud ja mõned võõrasemadki õienupud välja ajanud, aga kahjuks polnud veel õige aeg.
Eile õhtul ujulasse minnes näpistas tuul pisut põski, aga selle eest tundus vesi basseinis jälle üle ootuste soe. Muidugi  mõnus on seal alati, sest meie päikeseline treener oskab alati kõigi tuju heaks teha  oma innukuse ning  entusiasmiga. Pärast trenni on alati nii hea olla ja on palju energiat.
Tööl on ka väga mõnus. Laste naeratavaid ja säravaid nägusid nähes  tunnen, et ma olen õiges kohas ja ei taha siit mitte kuskile  mujale. Lapsed on avastanud uuesti vanad lauamängud, mida mängisin minagi oma lapsepõlves. Oleme õppinud palju uusi tarkusi ja enamusel on juba lugemine selge. Õhtul kui vanemad järgi tulevad, siis ei taha paljud kojugi minna, sest siin on veel nii palju huvitavaid asju pooleli.
Täna hommikul sain komplimendi, mis ajab veel praegugi naerma. See oli nii armas kui üks 5 aastane söögilauas üle terve toa teatas, et meie Reet on kõige ilusam naine. :D. Muidugi seda, et  lapsesuu ei valeta  kunagi tean ma juba ammu.