Igal mehel oma pill.
Mees ostis endale uue mänguasja.
Karcheri aknapesuri.
Mängib sellega nagu laps ja on suures vaimustuses.
Mis saab minul selle vastu olla kui alumise korruse aknad ja peeglid kõik säravad. Jääb ainult loota, et ta vaimustus enne otsa ei lõppe kui teisele korrusele jõuab.
Homme uus päev.
Mina muidugi kiidan ja mees peseb veel usinamalt.
laupäev, 21. aprill 2018
pühapäev, 15. aprill 2018
Kevadiselt.
Lõpuks on ka tõeline kevad kohale jõudnud.
Kevadlilled õitsevad usinalt.
Tulbid on juba päris pikaks sirgunud ja esimesed nartsissid hakkavad kohe lahti minema. Krookustest ja lumikellukestest ei hakka enam kirjutamagi, sest need õitsevad juba tükk aega.
Laupäeval sai aed üle riisutud ja võõrasemad lillekastidesse istutatud.
Tomatitaimed ootavad juba ammu millal saaksid kasvuhoonesse kolida, aga pisut läheb veel aega.
Nagu ikka laupäeviti käisime ka seekord kinos.
Lõpuks on ka tõeline kevad kohale jõudnud.
Kevadlilled õitsevad usinalt.
Tulbid on juba päris pikaks sirgunud ja esimesed nartsissid hakkavad kohe lahti minema. Krookustest ja lumikellukestest ei hakka enam kirjutamagi, sest need õitsevad juba tükk aega.
Laupäeval sai aed üle riisutud ja võõrasemad lillekastidesse istutatud.
Tomatitaimed ootavad juba ammu millal saaksid kasvuhoonesse kolida, aga pisut läheb veel aega.
Nagu ikka laupäeviti käisime ka seekord kinos.
Valikuks osutus John Krasinski lavastatud õudus-thriller "Kena vaikne kohakene."
Film räägib Ameerika perekonnast, kes elas keset idüllilist maakohta.
Seda filmi ei saaks tegelikult otseselt õudusfilmiks pidada. Rohkem võiks ta liigitada pinget pakkuvaks põnevikuks. Eriliseks teeb selle filmi vaikus.
Vaikus sunnib vaikima ka publiku ja päris mitmel korral ehmatasin ikka korralikult.
Film tekitas rohkem küsimusi kui vastuseid sai ja lõpp jäi jälle endale mõistatamiseks.
Sööma sellel korral ei läinud sest kodus ootas valmistamist part.
Päris hea tuli välja suvikõrvitsa, lillkapsa ja ahjukartulitega.
Pardi täitsin veel õuna- ja apelsini viiludega.
Ei jäänud maitselt sugugi restorani roogadele alla.
pühapäev, 8. aprill 2018
Laupäevaselt.
Selle nädala kino külastuseks valisime järjekordselt õudusfilmi "Võõrad:Öine jaht".
Uskumatu, et film põhineb tõestisündinud intsidendil.
Ei suuda tõesti uskuda, et on olemas selliseid noori, kes nii külmavereliselt on valmis tapma ja küsimusele miks nad seda teevad vastavad, et miks mitte.
Põnevust jätkus filmi lõpuni ja kõik oleks väga põnev olnud kui mõned inimesed oleksid teadnud kuidas kinos käituda.
Oleme loobunud külastamast Coca-Cola Plazat, sest oleme mitmel korral pidanud pettuma.
Solarisega pole siiamaani probleeme olnud, aga sellel korral rikkus kolme liikmeline vene rahvusest punt, kes istusid meie kõrval filmielamuse.
Kõigepealt pandi saabastes jalad eesolevate toolide seljatoele ja siis läks lahti mobiiliga lobisemine.Filmi vaatamist saatis naermine ja häälitsuste tegemine. Ei aidanud ka teiste inimeste manitsused. Noored tundsid ennast väga hästi. Ma ei mõista miks tulla kinno ennast välja elama ja sellega rikkuda ka teiste kinoelamus.
Kohvi jõime Gustavi kohvikus ja loomulikult ei saanud loobuda ka koogist kohvi kõrvale.Gustavi koogid on nii head, et raske on sealt valikut teha. Minu valik jäi laimi-mango marmorkoogile.
Selle nädala kino külastuseks valisime järjekordselt õudusfilmi "Võõrad:Öine jaht".
Uskumatu, et film põhineb tõestisündinud intsidendil.
Ei suuda tõesti uskuda, et on olemas selliseid noori, kes nii külmavereliselt on valmis tapma ja küsimusele miks nad seda teevad vastavad, et miks mitte.
Põnevust jätkus filmi lõpuni ja kõik oleks väga põnev olnud kui mõned inimesed oleksid teadnud kuidas kinos käituda.
Oleme loobunud külastamast Coca-Cola Plazat, sest oleme mitmel korral pidanud pettuma.
Solarisega pole siiamaani probleeme olnud, aga sellel korral rikkus kolme liikmeline vene rahvusest punt, kes istusid meie kõrval filmielamuse.
Kõigepealt pandi saabastes jalad eesolevate toolide seljatoele ja siis läks lahti mobiiliga lobisemine.Filmi vaatamist saatis naermine ja häälitsuste tegemine. Ei aidanud ka teiste inimeste manitsused. Noored tundsid ennast väga hästi. Ma ei mõista miks tulla kinno ennast välja elama ja sellega rikkuda ka teiste kinoelamus.
laupäev, 7. aprill 2018
Nagu lasteaias.
Nooremal lapsel, kes õpib TTÜ Tallinna Kolledžis, pidi eelmisel nädalal kontrolltöö olema.
Kuna ta käib ka poole kohaga tööl ja vahel venivad tööpäevad üle kesköö, siis on päris raske hommikul õigeks ajaks üles saada ning kooli jõuda.
Tütar jõudis just oma toimetustega valmis, oli jõudnud bussipeatusesse kui sai meili, et loeng ja kontrolltöö jäävad siiski seoses õppejõu haigestumisega ära.
Järgmisel nädalal valmistus tütar jälle kontrolltööks. Saatuse tahtel oli ta lõpetanud jälle töö öösel ning boonuseks veetnud ka unetu öö. Hommikul siiski ärkas õigel ajal kuigi tundis ennast zombina ja seadis sammud bussipeatuse poole.
Peatusesse jõudes sai FB klassikommuuni sellise teate.
Ühesõnaga halenaljakas olukord.
Tütar seadis sammud kodu poole, aga koju jõudes selgus, et silt oli hoopis eelmisest nädalast uksele unustatud.
Kooli jõudmisega oli nüüd päris kiire.
Tütar mõtles mida teha?
Kas kiirustada kooli, sest tavaliselt on selle õppejõu poolt tehtavad tööd väga mahukad ning tuleb palju kirjutada?
Muidugi oleks parem kui saaks töö kaelast ära.
Bussiga poleks aga enam kooli jõudnud ja seega jäi üle ainult takso.
Nagu kiuste polnud Taxifi äpis ühtegi vaba taksot.
10 minuti pärast oli ta siiski kooli poole teel.
Eksam pidid 3 minuti pärast algama.
Taksos istudes helistas kursaõele, kes samuti oli eksliku teate pärast kooli hilinemas ja leppisid kokku, et saavad kooli ees kokku.
Kooli jõudes oli auditoorium täiesti ülerahvastatud.
Polnud ühtegi vaba kohta.
Sabin sees otsustasid tüdrukud, et seekord siis siiski kontrolltööd ei tee ja lepivad õppejõuga mingi teise aja kokku.
Olles juba olukorraga leppinud, aga siiski pisut löödud, läksid nad kooli kohvikusse kohvi jooma.
Seal istusid juba 2 kursaõde ees.
Oma lugu neile rääkides selgus, et seekord oli kontrolltöö hoopis teises vormis ja valikuvastustega. Tõmba ainult õigele vastusele ring ümber ja 15 minutiga kogu töö tehtud.
Tüdrukud haarasid oma asjad ja tormasidki tagasi auditooriumisse. Selleks ajaks olid juba enamus oma tööd valmis saanud ja vaba ruumi oli küllaga. Õppejõud ulatas neile tööd ja soovitas kohe ette pinki istuda, et siis ei saa spikerdada.
Lõppkokkuvõttes lõppes siiski kõik hästi. Süda rahul, töö tehtud ja õppejõud vahva ning ilus päev veel ees ootamas.
Nooremal lapsel, kes õpib TTÜ Tallinna Kolledžis, pidi eelmisel nädalal kontrolltöö olema.
Kuna ta käib ka poole kohaga tööl ja vahel venivad tööpäevad üle kesköö, siis on päris raske hommikul õigeks ajaks üles saada ning kooli jõuda.
Tütar jõudis just oma toimetustega valmis, oli jõudnud bussipeatusesse kui sai meili, et loeng ja kontrolltöö jäävad siiski seoses õppejõu haigestumisega ära.
Järgmisel nädalal valmistus tütar jälle kontrolltööks. Saatuse tahtel oli ta lõpetanud jälle töö öösel ning boonuseks veetnud ka unetu öö. Hommikul siiski ärkas õigel ajal kuigi tundis ennast zombina ja seadis sammud bussipeatuse poole.
Peatusesse jõudes sai FB klassikommuuni sellise teate.
Ühesõnaga halenaljakas olukord.
Tütar seadis sammud kodu poole, aga koju jõudes selgus, et silt oli hoopis eelmisest nädalast uksele unustatud.
Kooli jõudmisega oli nüüd päris kiire.
Tütar mõtles mida teha?
Kas kiirustada kooli, sest tavaliselt on selle õppejõu poolt tehtavad tööd väga mahukad ning tuleb palju kirjutada?
Muidugi oleks parem kui saaks töö kaelast ära.
Bussiga poleks aga enam kooli jõudnud ja seega jäi üle ainult takso.
Nagu kiuste polnud Taxifi äpis ühtegi vaba taksot.
10 minuti pärast oli ta siiski kooli poole teel.
Eksam pidid 3 minuti pärast algama.
Taksos istudes helistas kursaõele, kes samuti oli eksliku teate pärast kooli hilinemas ja leppisid kokku, et saavad kooli ees kokku.
Kooli jõudes oli auditoorium täiesti ülerahvastatud.
Polnud ühtegi vaba kohta.
Sabin sees otsustasid tüdrukud, et seekord siis siiski kontrolltööd ei tee ja lepivad õppejõuga mingi teise aja kokku.
Olles juba olukorraga leppinud, aga siiski pisut löödud, läksid nad kooli kohvikusse kohvi jooma.
Seal istusid juba 2 kursaõde ees.
Oma lugu neile rääkides selgus, et seekord oli kontrolltöö hoopis teises vormis ja valikuvastustega. Tõmba ainult õigele vastusele ring ümber ja 15 minutiga kogu töö tehtud.
Tüdrukud haarasid oma asjad ja tormasidki tagasi auditooriumisse. Selleks ajaks olid juba enamus oma tööd valmis saanud ja vaba ruumi oli küllaga. Õppejõud ulatas neile tööd ja soovitas kohe ette pinki istuda, et siis ei saa spikerdada.
Lõppkokkuvõttes lõppes siiski kõik hästi. Süda rahul, töö tehtud ja õppejõud vahva ning ilus päev veel ees ootamas.
neljapäev, 5. aprill 2018
pühapäev, 1. aprill 2018
Veel koolitusest.
Koolitusel oli läbivaks teemaks ka kas inimest saab muuta kui ta seda ise ei taha?
Olen sellega ise väga lähedalt kokku puutunud ja minul see ei õnnestunud.
Arvasin, et headuse ja armastusega on see ikkagi võimalik, aga kui inimene ise ei taha otseselt muutuda ja ta ei tunnistagi enda probleemi, siis sellest ei tule midagi välja.
Sulle tundub, et sina ise oled muutmisest palju rohkem huvitatud ja kedagi vägisi sundida ei saa.
Ei ole mõtet kulutada enda energiat inimese muutmiseks, kes ise ei ole selleks valmis.
Sa räägid kõrvadele, mis ei kuule. Mingil hetkel pead sa mõistma, et oled selle inimese heaks kõik teinud. Ainus võimalus on minema jalutada. Muidugi ei tähenda see seda, et sa ei hooli või ei lähe ta sulle üldse korda, aga pidevalt uut võimalust anda ja ikkagi alguses tagasi olla pole seda väärt.
Seal, kus soe valge huumor jänni jääb, saab heisata musta huumori purjed ja pöörata oma emotsioonide laevuke tegusamalt vastu üheksandat lainet.
Mingigi uks unustusse sellisest argisest muresid täis igapäevaelust.
Ometigi ehitame me müüre ja kaitsevalle enese ümber. Kaitseme nii ennast omaenda hirmude eest.
Jätame sinna kindlusesse küll avasid, aga selle peale, et need võivad olla hoopis laskeavad potensiaalselt ohtlike tulijate peletamiseks me ei tulegi. Oleme haavatavad ja me teame seda, aga ikkagi muudame meelt. Lööme kaitstud kindluse väravad sõbralikult jälle valla.
Ükskõik, mis meie elus ka toimub, on meil võimalus endalt küsida:"Kas ma ikka tahan sellist elu?"
Ei tohi keelata endale seda, mis õnnelikuks teeb. Sellel hetkel kui sa mõistad milline kingitus peitub igas päevas, hakkad sa tõeliselt elama. See on parim tunne.
Koolitusel oli läbivaks teemaks ka kas inimest saab muuta kui ta seda ise ei taha?
Olen sellega ise väga lähedalt kokku puutunud ja minul see ei õnnestunud.
Arvasin, et headuse ja armastusega on see ikkagi võimalik, aga kui inimene ise ei taha otseselt muutuda ja ta ei tunnistagi enda probleemi, siis sellest ei tule midagi välja.
Sulle tundub, et sina ise oled muutmisest palju rohkem huvitatud ja kedagi vägisi sundida ei saa.
Ei ole mõtet kulutada enda energiat inimese muutmiseks, kes ise ei ole selleks valmis.
Sa räägid kõrvadele, mis ei kuule. Mingil hetkel pead sa mõistma, et oled selle inimese heaks kõik teinud. Ainus võimalus on minema jalutada. Muidugi ei tähenda see seda, et sa ei hooli või ei lähe ta sulle üldse korda, aga pidevalt uut võimalust anda ja ikkagi alguses tagasi olla pole seda väärt.
Seal, kus soe valge huumor jänni jääb, saab heisata musta huumori purjed ja pöörata oma emotsioonide laevuke tegusamalt vastu üheksandat lainet.
Mingigi uks unustusse sellisest argisest muresid täis igapäevaelust.
Ometigi ehitame me müüre ja kaitsevalle enese ümber. Kaitseme nii ennast omaenda hirmude eest.
Jätame sinna kindlusesse küll avasid, aga selle peale, et need võivad olla hoopis laskeavad potensiaalselt ohtlike tulijate peletamiseks me ei tulegi. Oleme haavatavad ja me teame seda, aga ikkagi muudame meelt. Lööme kaitstud kindluse väravad sõbralikult jälle valla.
Ükskõik, mis meie elus ka toimub, on meil võimalus endalt küsida:"Kas ma ikka tahan sellist elu?"
Ei tohi keelata endale seda, mis õnnelikuks teeb. Sellel hetkel kui sa mõistad milline kingitus peitub igas päevas, hakkad sa tõeliselt elama. See on parim tunne.
Aprill.
Mehele õnnestus aprillinali ikkagi teha.
Ostsime eile uue igavesti suure grilli ja terve hommikupooliku sättis mees seda kokku.
Täna pidime hakkama siis kohe katsetama ja loomulikult oli mehele hea nali teha, et grillimine jääb ära.
Väljas paks lumi ja 16 kraadi külma.
Mees sibas kohe termomeetrit vaatama ja mina sain itsitada ning "aprill" hüüda.
Selle nädala kinokülastuseks valisime filmi "Mineviku vaimud".
Oleme mehega mõlemad õudukafännid ja jäime filmiga rahule.
Mulle meeldivad just sellised, kus pead ise kaasa mõtlema ja filmi lõpp on mõtlemapanev. Võib tõlgendada mitut moodi ja päris õiget lahendust ei olegi.
Pärast kino läksime sööma restoran Kuldmokka.
Oleme seal enne ka käinud ja alati rahule jäänud.
Mõnus hubane atmosfäär, tuli kaminas ja teenindajad sõbralikud ning tähelepanelikud.Toidud suurepärased ja teenindus kiire.
Seekordne valik Itaalia bruscetta peedihummuse, seedrimänni seemnete ja grillitud artišsoki ning päikesekuivatatud tomatitega.
Tragliatellid trühvlipastaga.
Praetud halloumi gaseeritud viinamarjadega.
Rooma salat Caesari kastme ja rõstitud kikkerhernestega.
Grillitud kaheksajalg sidruni-kurkumi kreemi ja seepia-tindikastmega.
Magustoiduks šokolaadi-toorjuustukreemi dessert.
Kõik toidud olid väga maitsvad ainult kaheksajalg jätab mind endiselt külmaks. Seekord julgesin ma ka tükikese proovida, aga minu eelistus see siiski pole.
Kõhud saime väga täis ja mõnus oli pärast läbi kevadise õhtu kodu poole jalutada.
Mehele õnnestus aprillinali ikkagi teha.
Ostsime eile uue igavesti suure grilli ja terve hommikupooliku sättis mees seda kokku.
Täna pidime hakkama siis kohe katsetama ja loomulikult oli mehele hea nali teha, et grillimine jääb ära.
Väljas paks lumi ja 16 kraadi külma.
Mees sibas kohe termomeetrit vaatama ja mina sain itsitada ning "aprill" hüüda.
Selle nädala kinokülastuseks valisime filmi "Mineviku vaimud".
Oleme mehega mõlemad õudukafännid ja jäime filmiga rahule.
Mulle meeldivad just sellised, kus pead ise kaasa mõtlema ja filmi lõpp on mõtlemapanev. Võib tõlgendada mitut moodi ja päris õiget lahendust ei olegi.
Pärast kino läksime sööma restoran Kuldmokka.
Oleme seal enne ka käinud ja alati rahule jäänud.
Mõnus hubane atmosfäär, tuli kaminas ja teenindajad sõbralikud ning tähelepanelikud.Toidud suurepärased ja teenindus kiire.
Seekordne valik Itaalia bruscetta peedihummuse, seedrimänni seemnete ja grillitud artišsoki ning päikesekuivatatud tomatitega.
Tragliatellid trühvlipastaga.
Praetud halloumi gaseeritud viinamarjadega.
Rooma salat Caesari kastme ja rõstitud kikkerhernestega.
Grillitud kaheksajalg sidruni-kurkumi kreemi ja seepia-tindikastmega.
Magustoiduks šokolaadi-toorjuustukreemi dessert.
Kõik toidud olid väga maitsvad ainult kaheksajalg jätab mind endiselt külmaks. Seekord julgesin ma ka tükikese proovida, aga minu eelistus see siiski pole.
Kõhud saime väga täis ja mõnus oli pärast läbi kevadise õhtu kodu poole jalutada.
Ilusaid lihavõttepühi armsad sõbrad ja palju värvilisi mune.
Tellimine:
Postitused (Atom)