*** 

Sünnipäeva hommikul helistasin vanemale pojale ja laulsin nagu ikka talle ta lemmikut tervituslaulu. Peale laulu  järgnes aga aplaus. Poeg oli mikrofoni  sisse lülitanud ja terve inseneribüroo kuulas mu etteastet.Ütlesin, et mina tänan ja häbeneda polnud ju midagi. Terve elu kooris laulnud ja pealegi veel muusikakool lõpetatud. Õnneks nad minu nägu ei näinud, aga pojaga me veel räägime.

Nagu lasteaias.

Tulime mehega hommikul peolt koju. Mina kaine rool nagu alati ja mees natuke svipsis. Magama minekuks tundus aeg liiga varane ja pealegi pidi kohe, kohe tulema mulle kasulaps hoida. Vanemad pidid kuskile mõisa banketile minema ja mida muud mul ikka pühapäeval teha on, kui lapsi hoida.
Mehel soovitasin muidugi magama minna.
Mees: "Ma ei saa magada."
Mina: "Miks? Mis sul siis viga on?"
Mees: "Ma pean mõtlema. Kui ma nüüd ära suren ja taevasse lähen, mida ma siis sinu mehele ütlen, et ma nüüd tema naisega koos elan? Kuidas me sind tulevikus jagama hakkame?"
Mina: "Aga taevas on ju sinu naine ka ja sa võid ju temaga olla."
Mees: "Ei minu naine läks põrgusse."
Mina."Kust sa tead, et sina põrgusse ei lähe?"
Mees: "Jumal ei oleks ju mulle sinusugust head naist  andnud, kui ma põrgusse läheksin."
Vahel tundub tõesti, et pole mingit vahet, kas õpetad 3 aastaseid või juba suuri mehi, aga omamoodi armas ikkagi.
Mehe sain magama, aga 2 aastasest ei käinud jõud üle.:D Loodan, et muumitrollid suudavad ta magama uinutada ja siis hakkan oma 11-das klassis õppiva lapse õpikutele pabereid panema. Just nagu igal aastal ja rõõmuga. Mulle igatahes meeldib.

Pealkirjata lugu. :D



 Nagu kooliski, on ka lasteaias septembri algus teistsugune. Natuke töisem ja pidulikum ja lapsed on suvega kasvanud.
Urmas Reinsalu külastas meie lasteaeda ja tõi uue õppeaasta alguseks tordi. Tort oli küll imepisike ja meie suure naisetekollektiivi vahel jaotamine oli päris keeruline, aga ega me ju sööma ei tulnudki. Rohkem  rõõmu oli ikkagi sellest, et meid meeles peeti.
Juhataja omalt poolt oli meie pidulauda täiendanud ja kõik said tükikese midagi head suhu pista.
Koolilapsed on lõpuks kooli läinud ja meie uued pisikesed kõik ribu-rada pidi kohale  jõudnud. Viimased  koolilapsed võtsid lasteaiast veel viimast. Pühapäeval oli aktus, aga reede oli veel lasteaiapäev. Vahva oli vaadata kuidas nad meie uusi pisikesi abistasid ja nendega mängisid. Sellised pikad ja targad ja iseteadjad. Eks meil on suur töö veel ees. Paljud lapsed on kodust tulnud ja pole varem kunagi suurtes kollektiivides olnud. Esimesed õppetunnid ongi lusika õige hoid ja riietumine. Küll me hakkama saame. Vähemalt tahavad kõik lapsed lasteaias käia ja keegi ei nuta.
Lõpetuseks oma tööandja õnnitluselt, mis sobib kõikidele uue kooliaasta tervituseks ja ka muidu.
Siin me oleme Raba serval-oma maailma keskel  sõbralikult lähestikku, teineteisele seltsi ja vajadusel varju või tuge pakkumas. Meid on parasjagu, et jaksata ja saada osa kõikidest rõõmudest, avastustest ja innustuda koostegemistest. Elu on ilus, sest üks säde vaimustust, mille te kingite teisele inimesele kiirgab tuhatkordselt tagasi.Teie kiitus äratab kolleegis võimed, millest ta ei pruukunud isegi teadlik olla.Te usute headusesse, mis on igatahes viljakam, kui halbadest viljadest head vilja loota. Oma vaimse kuningriigi piirid määrate teie ise.

*****

Pühapäeval Haapsalust tagasi sõites nägime tavatut vaatepilti. Sellega, et mehed leiavad igasuguseid kohti ja vahendeid, et oma ihuhädasid leevendada oleme kõik harjunud. Püüad teha pähe sellise näo, et mina ei tea midagi ja könnid vaikselt mööda.
Sellist pilti, kus noor naine keset suure liiklusega maanteed auto ukse avab ja siis oma tagapalged kõigile nähtavale sätib, nägin küll esimest korda. Hea, et meie juht ikka kindlalt teel püsis. Ma saan aru küll, et häda ei anna häbeneda, aga kas just keset päeva ja nii avalikult.  :D  Mets oli ju sealsamas. Minu mees ütles selle peale, et tervis on tähtsam, kui etikett. Meestel oma loogika.