laupäev, 30. november 2013





Kui palju on palju ja kui kaua on kaua ?
Tana on laupäev ja  punased kingad vaja kapist välja tuua.

Hirmul on suured silmad.


Minu puhul on kujunenud reegliks, et alati kui mu majas midagi juhtuma hakkab,  pole ühtegi meest parajasti kuskilt võtta.
Hakkasin eile õhtul sauna kütma, kui äkki kuulsin, et saunalüliti ragiseb ja päris kõvasti kohe.Kustutasin kiiresti tuled ära, aga ragin ei jäänud järele. Ma saan paljude asjadega hakkama, aga elektrist tean ma ainult nii palju, et oskan peakaitset sisse ja välja lülitada ning pirne vahetada.
Milleks inimesel on siis 2 täiskasvanud poega? Helistasin vanemale ja targemale ning  rääkisin talle oma loo ära.  Selgus, et nad on naisega Rootsis. Poeg püüdis mulle selgeks teha, et lülitil on 2 asendit ja vajutagu ma siis sinna teise asendisse, et tuled kustunud oleksid ja siis ei ragise. Ajas naerma, et ta mind nii rumalaks pidas. Püüdsin talle selgeks teha, et mu tuled ei põle sellepärast, et pirnid on läbi või on mõni muu jama vaid just sellepärast, et ma tule kustutasin ja kui ma põlema panen, siis ragiseb veel rohkem.
Helistasin teisele pojale. Teine poeg oli naisega Poolas.
Läksin naabrimehe ukse taga. Tuled põlesid, aga uks jäi suletuks.  Selge naabrimees naisega saunas.
Tarkurist poeg helistas uuesti ja oli nõus mind telefoni teel juhendama.
Jalad tudisesid, aga mõte, et ma peaksin öö läbi tulekustutiga valves seisma, ei meeldinud samuti.
Viga oli nii pisike ja tühine, et lausa naerma ajas. Muidugi tuleb lüliti ära vahetada, aga praegu ei kujuta ta ka mitte mingit ohtu.

pühapäev, 24. november 2013






Esimene lumi tuleb alati ootamatult ükskõik kui valmis sa selle saabumiseks ka oled.

Lapsed leiavad igas olukorras väljapääsu.

 Lasteaia värav käib riivis. Riiv ise on üleval kõrgel, et lapsed ei ulataks seda lahti tegema.
Paarilise poeg pidi tulema ema töö juurde ja lõuna paiku saigi ta  võõralt numbrilt kõne, mille peale ta õue tormas.
Selgus, et ta poeg oli hommikul kooli minnes telefoni taskust mööda pistnud ja selle ära kaotanud. Lasteaia värav oli muidugi kinni ja ta ise ei ulatanud seda avama. Emale helistada ka ei saanud, sest polnud ju telefoni. Lapsed on aga nutikad. Ta pöördus esimese onu poole, kes väravast mööda läks ja palus tema telefoni, et on vaja emale helistada. Selle peale, et  paluda onul värav lahti teha, ta ei tulnudki.

pühapäev, 17. november 2013


Jõuluootus.

Ma ei tea miks ma ei saa täiskuuöödel magada? Päev enne seda tabab mind veel tunde kestev peavalu ja siis on energia üleküllus. Voodisse pole mõtet isegi minna. Vähkren ja vähkren ning siis avastan, et mingi suur kuurajakas vahib mulle otse silma. Libahunt olen või?

Kass norskab, katus koliseb ja mu hõbekuusk kõigub tuules nii, et on ainult minutite küsimus millal ta mulle aknast sisse sajab. Varsti on jõulud.

kolmapäev, 13. november 2013


Kena  päeva teilegi.

Sain hommikul kõne võõralt numbrilt.
Ma ei tea, mis külgetõmbe magnet minu number on, et juba mitmendat korda pakutakse mulle telefoni teel kvaliteetpesu.
Palusin siis  mulle kirjeldada 85 B sensuaalset rinnahoidjat, mis just täpselt minule sobiks.
Teisel pool oli tükk aega vaikus. Tänasin viisakalt ja teatasin, et mul on liiga ilus keha, et seda varjata. Sellega oligi jutt lõppenud. 
Järgmise korrani.

reede, 1. november 2013


Muhv nõudmiseni.
“Asi seisab selles, et mulle meeldib väga kirju saada.” ütles Muhv. “Aga sõpru mul pole. Ma olen nii ääretult üksik  ja sellepärast peangi ise endale kirjutama.”


  Päris nii hull see asi siiski pole, aga tundub, et endale paki saatmisega olen juba 2 korda hakkama saanud.  
Hea sõber Viljandist saatis mulle lõnga. Lihtsalt niisama, heast südamest teades minu nõrkust kudumise vastu. Vastutasuks otsustasin talle  2 paari villaseid sokke saata. Enne ärasaatmist tahtsin veel täpsustada, aga kuna ta mu kõnele ei vastanud  panin paki teele.
Paari nädala pärast  helistas ta ise ja minu küsimuse peale kas ta sai paki kätte selgus, et Viljandi asemel on ta otsaga juba Tartus ja pakile ta kindlasti järele minna ei saa.
Läkski nagu ma arvasin ja kuu aja pärast sain paki hoopis mina. Polnud eriti meeldiv, sest ma teadsin täpselt, mis seal sees on.
Sõber oli õnnetu ja ütles, et  kompensatsiooniks pani mulle uue laadungi lõnga teele.
Pakk kenasti käes küsisin, mida ma omalt poolt võiksin  nüüd vastu pakkuda. Sõber arvas, et kui ma viitsin, siis võiksin sellel korral hoopis ta õele sokid kududa, sest sünnipäev tulemas. 
Kudusin siis ühed palmikutega väiksemad  ja teised suuremad sokid ja panin õe aadressiga teele.
Arvasin, et nüüd läheb pakk kenasti kohale, sest ega ometigi 2 korda järjest ei saa vussi minna.
Paar päeva tagasi sain kirja.

Nagu anektoot see elu. Õde küsis postiljoni käest pakiteadet, kuid seda polnud. Puhkused seal ning asendaja vist ei saatnudki. Reedel sai õde uue teate ning läks täna järele. Aga pakk oli juba tagasi saadetud. Loomulikult langes postitöötaja valimatu sõimu osaliseks, aga abi oli sellest vähe.Seega pean paluma pakk uuesti saata. Ja eks vaeva kompenseerimiseks peaks saatma näiteks lõnga. 

Täna hommikul oligi mu postkastis jälle pakiteade. Tean ilma vaatamatagi, mis seal sees on.
Kas riskida veel kolmandat korda või loobuda? Või ootan enne lõnga ära?