teisipäev, 18. detsember 2012

Peaproov.

Ärkasin öösel vaikuse peale üles. Nii kummaline vaikus. Mitte ühtegi heli. Isegi mu õhksoojuspump oli tumm. Tahtsin kella vaadata, aga kella  numbrilaud oli  kustunud. Garaažis olevas elektrikilbis tundus kõik korras olevat. Vaatasin aknast välja. Nii kaugele kui silm ulatas mitte ühtegi tulukest. Helistasin riketesse ja tahtsin saada mingitki kinnitust, et vähemalt minu majas pole ainukesena probleem. Kuulsin ainult muusikat ja mitte keegi ei vastanud. Lõpuks kustus ka mu telefon. Nüüd oli küll tunne, et see, mida ma võtsin naljana ja mida ma sugugi ei uskunud, oli tõeks saanud, aga miks nii vara. 2 päeva oli ju veel aega. Olin oma suures majas ihuüksi. Laps oli oma sõbra juures ja mees Muugal ema juures. Ma ei saanud neile isegi helistada.
Eile alles muigasin oma paarilise üle, kes väitis, et temal on küll hirm ja ta usub, et midagi on tulemas. Kell näitas täpselt 03.23. Kass puges  minu lähedale. Tal vaesekesel oli  ka külm. Õnneks sain telefonile uuest koodi sisse toksides jälle elu sisse ja see andis natukenegi kindlustunnet. Lõpuks sain ka riketest vastuse, et Nõmme-Pääsküla piirkonna probleemiga tegeletakse ja orienteeruvalt kell 7 tuleb elekter tagasi.
Täpselt 6.30 helistas mu mees ja küsis kas minuga on ikka kõik hästi. Koer oli öösel 03. 30 ta üles ajanud ja pärast seda ta enam magada ei saanud. Midagi oli nagu valesti olnud. Ilmselt ma mõtlesin liiga palju nende peale. Järgmine helistaja oli mu laps, kes küsis, ega ta kooli ei pea minema, sest elektrit ju pole.
Kell 7 hommikul särasid jälle kõik tuled ja maailma lõpp oli selleks korraks  möödas. Reedel siis uuele katsele.:D

kolmapäev, 12. detsember 2012

Maagilisest kuupäevast.

Tahtsin täna eriliselt romantiline  olla ja oma mehele helistada just kell 12. 12. Mõtlesin, et ütlen talle midagi ilusat. Kõik läks aga untsu, sest tema ei vastanud minu kõnele. Helistas 3 minutit hiljem, aga siis oli kõik juba möödas ja ma ei saa mitte kunagi öelda, et helistasin 12 detsembril 2012 aastal kell 12.12 ja ütlesin, et ta on mulle kallis.:D
Ei lugenud isegi see, et ta ütles, et ma olen armas ja ta teab seda ju niikunii. Mina tahtsin  teisiti ja minuti pärast oli see hetk juba igaveseks möödas. Eks nädalavahetusel saab ta seda siis tõestada, kui ma sellest pikast ja kiirest nädalast ellu jään.
Täna oli kohal ka 12 last, kuigi tavaliselt on ikka 20-ne ringis.Vanemad kartsid ilmselt, et meie väikesed väsivad muidu päeva lõpuks ära, sest õhtul läksime veel teatrisse.




Esmaspäeval käisin oma  tavalises trennis, teisipäeval peale tööpäeva veel last hoidmas ja täna  lasteaia lastega teatris "Jõuluvana ja väike põhjapõder " vaatamas.
Väga vahva etendus  oli. Selgus, et isegi jõuluvana võib armuda ja jõuludest pole tal siis ei sooja ega külma. Teda ei huvitanud  ei pakkimata kingitused ega laste kirjad. Isegi habeme ajas ära, et noorem välja näha. Loomulikult ei jäänud  lapsed kingitusteta ja armunud jõuluvana pani ette valehabeme ning läks  oma tööd tegema.

Homme Salzburgi hotelli koolitusele, õhtul veel last hoidma ja siis saab minu nädal läbi. Loodan vähemalt, et ei tule jälle nii palju lund. Minu aed on küll juba oma normi saavutanud ja rattasõidud on selleks aastaks vist otsas.

kolmapäev, 5. detsember 2012

On päkapikuaeg.

 Lasteaias käivad jälle päkapikud. Midagi pole muutunud. Just nagu igal aastal peale esimest adventi. Ühte suurt tunnen mina ka.  Juba pool sajandit.
Kui juhataja küsima tuli, kas ma sellel aastal jälle hooaja avan, ei mõelnud ma kaua. Ainult paarilise pidin ise otsima ja see ei olnud enam sugugi lihtne. Selle aasta päkapikud olid kuidagi eriti jutukad ja toimekad ja agarad.D. Panime sinna kõik oma mängulised oskused.
On päkapikuaeg. Ka mina usun veel imedesse...