Peaproov.

Ärkasin öösel vaikuse peale üles. Nii kummaline vaikus. Mitte ühtegi heli. Isegi mu õhksoojuspump oli tumm. Tahtsin kella vaadata, aga kella  numbrilaud oli  kustunud. Garaažis olevas elektrikilbis tundus kõik korras olevat. Vaatasin aknast välja. Nii kaugele kui silm ulatas mitte ühtegi tulukest. Helistasin riketesse ja tahtsin saada mingitki kinnitust, et vähemalt minu majas pole ainukesena probleem. Kuulsin ainult muusikat ja mitte keegi ei vastanud. Lõpuks kustus ka mu telefon. Nüüd oli küll tunne, et see, mida ma võtsin naljana ja mida ma sugugi ei uskunud, oli tõeks saanud, aga miks nii vara. 2 päeva oli ju veel aega. Olin oma suures majas ihuüksi. Laps oli oma sõbra juures ja mees Muugal ema juures. Ma ei saanud neile isegi helistada.
Eile alles muigasin oma paarilise üle, kes väitis, et temal on küll hirm ja ta usub, et midagi on tulemas. Kell näitas täpselt 03.23. Kass puges  minu lähedale. Tal vaesekesel oli  ka külm. Õnneks sain telefonile uuest koodi sisse toksides jälle elu sisse ja see andis natukenegi kindlustunnet. Lõpuks sain ka riketest vastuse, et Nõmme-Pääsküla piirkonna probleemiga tegeletakse ja orienteeruvalt kell 7 tuleb elekter tagasi.
Täpselt 6.30 helistas mu mees ja küsis kas minuga on ikka kõik hästi. Koer oli öösel 03. 30 ta üles ajanud ja pärast seda ta enam magada ei saanud. Midagi oli nagu valesti olnud. Ilmselt ma mõtlesin liiga palju nende peale. Järgmine helistaja oli mu laps, kes küsis, ega ta kooli ei pea minema, sest elektrit ju pole.
Kell 7 hommikul särasid jälle kõik tuled ja maailma lõpp oli selleks korraks  möödas. Reedel siis uuele katsele.:D