Luke mõisas.

Luke mõis on minu mõisade nimekirjas 102. mõis. Ei teagi miks me polnud sinna veel jõudnud. Oma olemuselt on ta väga omapärane ja armas väike mõis. Seda peaks ise nägema, sest raske on kirjeldada kauneid tiike, imelist parki,lõvide kujusid ning hooneid.

 Kõige varasemad teated pärinevd Luke mõisast juba 1557 aastast.Mõisahoone ise hävines II maailmasõjas1941 a.

Meie saabusime mõisa kõigepealt romantilisele lõunasöögile. Pererahvas oli väga lahke ja toidud olid väga maitsvad. Kaunilt serveeritud ja nõud ise olid juba paras vaatamisväärsus.

 

 

 

 

 

 

Väga ilus nädalavahetus, mis jääb kauaks meelde.

  

-

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Elu on lill.

 See, et mu vanaema tiitlile tänasest veel üks vana ette tuli pole midagi imelikku. Sain  oma esimese lapselapse täpselt oma 40-dal juubelil. Hoopis see, et mu esiklapsest sai vanaema ja pesamuna sai vanatädiks on naljakas. Poisid vahepeal võivad olla kesiganes. See ei häiri.

Juunikuu on väga hästi alanud.  Vanem poeg tegi ametlikuks oma pika suhte elukaaslasega ja kui meie noor vägilane haiglast välja saab, siis on oodata ka perepidu. 

Mul on nii hea meel, et lisaks mu viiele lapselapsele on mul nüüd ka lapselapselaps.