esmaspäev, 4. august 2014


Elu on ilus.

Praegu on just selline suvi, mis mulle on alati meeldinud.
Päikest, sooja ja palju erinevaid veekogusid enda karastamiseks, kuigi jah kui päris ausalt tunnistada siis veekogud on muutunud nii soojaks, et ega väga värskendavalt enam ei mõjugi,  aga pole  hullu. Ikkagi on hea ujuda ja esimest korda üle mitme aasta on mul tõeline puhkus. Oskasin oma puhkuse planeerida just õigele ajale ja terve imeline nädal on veel ees.
Need üksikud korrad, mis ma Klooga-ranna Noortelaagris tööl olen olnud ei lähe arvesse, sest need on kõik olnud nagu vahelduseks ja alati on hea vahepeal pisut lisaraha teenida. Eriti kui seal makstakse tõesti hästi. Ma ei teeni lasteaias terve päevagagi nii palju kui seal paari-kolme tunniga. Nii, et virisemiseks pole tõesti mitte kõige vähematki põhjust. Mina olen roosa ja rõõmus. Tegelikult vist ikka päris pruun. Lapselaps hüüab mind väikeseks neegriks, sest ma olen nüüd meie peres kõige lühem.
Selle kuu sisse on mahtunud pisut reisimist, grillimised sõpradega, paadisõidud Saadjärvel ja vanema tütre sünnipäev Läänemaal koos öise Ehmja mõisa varemete külastusega.
Päris põnev oli keskköööl siseneda mõisa keldrisse, kus valgust oli ainult nii palju, kui näitasid mobiilide taskulambid ja ümberringi lendasid nahkhiired.
Neljapäeval veel väike reis ja siis võib rahuliku südamega esmaspäeval väljapuhanuna oma tööaastat jälle alustada.