Kõik mis algab lõppeb ka kunagi .Igale asjale on määratud aeg. Täna on väljas kohe eriti sügisene. Vihm, külm, märg - kurbust tekitav. Võiksin küsida endalt, et miks jälle minuga? Mida ma oma elus olen valesti teinud? Elumuster lihtsalt kordub ja asjad juhtuvad. Miks küll? Aega tagasi kahjuks enam pöörata ei saa, aga targem olla oleks kindlasti meie eelisõigus. Küsitav on muidugi see, et kas ma siis oleksin midagi teisiti teinud? Tean ainult seda, et teist inimest muuta ei saa kui ta seda ise ei taha. Kui oskaks tingimusteta armastada, siis teaks täpselt miks mõned inimesed on just sellised nagu nad on. Armastust ei saa muuta omamiseks ja ahistamiseks. Aga miks see on nii valus? Elus peaks olema ka muid vahepealseid variante, mitte ainult tõrjumine ja klammerdumine.
Me oleme kõik inimesed. Me peame õppima lahti laskma millestki, mis meid õnnelikuks ei tee. Oma tee, mis meid jälle naeratama ja andestama õpetab. Ja miks see kõik nii läks? Ilmselt sellepärast, et muudmoodi sa ei osanud ja ei saanud.
