Lapsesuu ei valeta.

Mulle kohutavalt meeldivad lapsed, kes on pisut ulakad, natuke jonnakad ja samas nii siirad, vahetud, ausad ja otsekohesed.
Igas rühmas on kindlasti mõni laps, kes tahes tahtmata saab ja jääb lemmikuks ka aastate pärast. Isegi siis kui temast on saanud juba päris suur inimene toob ta alati naeratuse suule ja sooja tunde südamesse.
Kallistades tunned, et ta on just seesama laps, kes oli aastate eest ainult natuke on pikemaks sirgunud ja pisut elutarkust juurde saanud.
Just  sellepärast ma armastangi oma tööd ja naudin igat päeva täiega. Kust mujalt saaks veel  nii palju tagasi.
Tänase päeva pärlid: "Tead õpetaja, ma palun vabandust, et ma nii palju valetan, aga ma teen seda iga päev ja täitsa meelega."
No kuidas sa siis suudad veel tõsiseks jääda?