Ei ole elu...
Teisipäev 12 juuli 20010 14.05



Lõpuks olen ka mina kuumalemb sportlik tibi aru saanud ,et ilm on hukas.Lisaks ilmale veel ka kõik loomad ja inimesed.
Oma vaesest mustast kassist ei hakka kirjutamagi.Istub peadpidi põõsas ja ainult lõõtsutab.Toas ka ei püsi .arvab ,et õues on külmem.Lemmiksöök ja jook on ainult vesi.Peaks ta ka panema jahutuseks pesumasinasse külma vee programmile nagu punapea.Lisaks loomadele ei käitu ka inimesed selle palavaga normaalselt.Tulin mina eile järjekordselt oma lemmik polikliinikust mööda Ränduri tänavat.Igal pool tee remont ja otsi kohta kus sa saad.Saan aru küll ,et teed sulavad ja tuleb liiva puistata ,aga ,et munakive ka veel ,sellest pole küll räägitud.Sõidan siis sajaga ja loomulikult ikka oma lemmik sõiduvahendil-jalgrattal.Minu kõrval sõidab liivapuistur ja loobib kive ja liiva laiali.Sättis oma tempo just minuga üheks.Lisasin kiirust,tema ka .Ja ise nii armsalt naeratab,aga kivid lendavad kolaki ja kolaki mööda mu rattaraami.Igavene topski.Mõtlesin ,et kui 1 kivi mööda mu päevitanud sääri tuleb ,siis ta alles teab milliseid naisi on olemas.Nii me siis kõrvuti sõitsime. Otsustasin poja majja sisse keerata.Enne ikka unustasin kõik oma viksid kombed ja õpetused ,mille ema oli mulle ellu kaasa andnud.Näitasin talle rullnoka moodi keskmist näppu ja igaks juhuks keelt ka veel.Läks kohe kergemaks.Poega muidugi polnud kodus.Ilusa ilmaga ollakse ikka rannas.Ilmselt seal Kaberneemes teed ummistamas.
Ja minu päeva lõpp oli täiesti uskumatu .Tegin seda mida ma pole juba oma 10 aastat teinud.Sõin sõbraga öösel voodis jäätist -1 topsist ja 1 lusikaga.Muide ma magusat üldse ei söö.Järelikult tuleb päikesepiste süüks ajada.Endal ka täna imelik tunne ,aga ilmselt tuleb see sellest ,et täna on minu nimepäev.Äkki peaks Armandi kohvile kutsuma.Ehk on tal tema eilsest nimepäevast veel mõni kilupirukas alles.
Biankale.Selle palavaga on kõik keeled sassis ja pealkirjad ära sulanud.Kui ükskord jälle normaalse inimese elu hakkan elama ,siis proovin uuesti.