Pealkirjata.



Kõigepealt tahaks muidugi kõiki õpetajaid nende päeva puhul õnnitleda.

Meil oli ka ilus päev.

Koolist olid tulnud õpilased lastega mängima ja meie saime pisut hinge tõmmata. Lapsed tulid ilusate kimpudega ja päev oli hoopis pidulikum. Lõuna ajal sõime Nõmme Linnaosa valitsuse poolt toodud torti ja jõime kohvi.

Täna sain  lõpuks mehe nõusse ja käisime vaatamas filmi "Võta või jäta."
Minule mõjus film muidugi väga emotsionaalselt ja pani mõtlema. Mõistsin üleöö isaks saanud mehe tundepuhanguid vägagi ja elasin kogu südamest talle kaasa. Väga armas oli tema suhtumine oma lapsesse ja tegi südame soojaks. Filmi lõpp pani mõtlema, aga järele mõeldes oli see väga õige lahendus. Kui oleks välja tulnud, et ta polnudki tüdruku bioloogiline isa, siis oleks see ilmselt hoobi ta südamesse virutanud.Nende vahel oli nii tugev side, puhas ja  siiras hoolivus ning armastus. Nad kuulusid kokku kõigest hoolimata.

Pärast filmi läksime muidugi jälle  sööma.
Seekord siis The Dublinersi.
Söön mina oma salatit ja vaatan, et vastas lauast kena mees kogu aeg vaatab mind. Söön edasi, vahepeal punastan ja silmanurgast jälgin, et ta ei saa kuidagi minust silmi eemale. Ütlesin lõpuks  oma mehele, et  kui ta mind nüüd korralikult ei hoia, siis jääb ilma, sest  mul on uus austaja.
Mees rikkus aga oma sõnadega kõik ilusa ära.
"Ära muretse. Ta ei vaata mitte sind vaid hoopis jalgpalli."
"Mismõttes jalgpalli?" Ei saanud mina aru.
""Sul on pea kohal televiisor."