Ida-Virumaa mõisad said selleks aastaks kõik külastatud ja üle vaadatud ning otsustasime nüüd suuna seada hoopis Noarootsi poole.
Külastasime Saare mõisa Pürksi vallas.
Mõis on valminud 1798 aastal, aga 1995/ 2001 läbis täieliku taastamise.
Mõisal on ka muuseum, kus oli võimalik tutvuda vanavaraga.
Väga meeldis, et külastajatele on tagatud täielik vaikus ja privaatsus.
Meiega koos viibis majas veel üks sakslastest abielupaar, aga nemad asusid hoopis maja teises tiivas.
Tundsime ennast tõeliste mõisaproua ja härrana.
Väga meeldis ka maja perenaine, kes teadis hästi ajalugu ja oli nõus kõikidele meie küsimustele vastama.
Õhtul kell 6 läks ta aga koju ja terve mõis jäi meie päralt.
Enne minekut küsis veel mis kell ta meile hommikusööki tegema tuleb.
Väga meeldiv oli selline usaldus. Lubati võtta kõike, mis meil vaja.
Mõisal on ka köök, mida külastajad saavad vastavalt oma soovile kasutada.
Väga meeldis, et külastajatele on tagatud täielik vaikus ja privaatsus.
Meiega koos viibis majas veel üks sakslastest abielupaar, aga nemad asusid hoopis maja teises tiivas.
Tundsime ennast tõeliste mõisaproua ja härrana.
Väga meeldis ka maja perenaine, kes teadis hästi ajalugu ja oli nõus kõikidele meie küsimustele vastama.
Õhtul kell 6 läks ta aga koju ja terve mõis jäi meie päralt.Enne minekut küsis veel mis kell ta meile hommikusööki tegema tuleb.
Väga meeldiv oli selline usaldus. Lubati võtta kõike, mis meil vaja.
Mõisal on ka köök, mida külastajad saavad vastavalt oma soovile kasutada.
Õhtul jalutasime linnuvaatlustornide juurde, kust avanes ilus vaade veekogule ja muidugi väga imeline oli ka päikeseloojang.
Hommikusöök oli väga maitsev. Perenaine küsis meie soove ja tegi just seda, mida tahtsime. Saime proovida ka tema tehtud karaskit ja rabarberikooki.
Kindlasti soovitaksin Saare mõisa üle vaadata.
Enne lahkumist kutsus perenaine meid veel vaatame luige perekonda, kes oma 4 pojaga veekogu poole jalutasid. Isaluik oli kogu aeg valvel ja jälgis meie igat sammu. Pojad olid nii tillukesed ja hallikad, et ei paistnud rohust väljagi.
Järgmisel korral kohtumiseni jälle uues mõisas.
Hommikusöök oli väga maitsev. Perenaine küsis meie soove ja tegi just seda, mida tahtsime. Saime proovida ka tema tehtud karaskit ja rabarberikooki.
Kindlasti soovitaksin Saare mõisa üle vaadata.
Enne lahkumist kutsus perenaine meid veel vaatame luige perekonda, kes oma 4 pojaga veekogu poole jalutasid. Isaluik oli kogu aeg valvel ja jälgis meie igat sammu. Pojad olid nii tillukesed ja hallikad, et ei paistnud rohust väljagi.Järgmisel korral kohtumiseni jälle uues mõisas.
Milline matsakas hommikusöök!
VastaKustutaJah.Muist jäigi minust taldrikule.Muide see polnud veel kõik.Rabarberikook oli ka veel.Selle võtsime koju kaasa.
VastaKustutaOi kui vahva, ei teadnudki, et saab niiviisi omaette kuskil mõisas olla. Kõlab täitsa põnevalt. Kuid kas niiviisi omaette olles pisut igav ei hakanud? Minu kallis abikaasa üllatas mind hiljuti ja kinkis mulle vot sellise ilusa nädalalõpu https://www.kingitus.ee/kingitus/18-spaa-ja-saunakeskus-kahele. Teadsa, see oli täitsa tore, ma olen põline Tartukas ja nüüd siis saime pealinna võlusid ka maitsta. Ja inimesi ei olnud ka üleliia palju, sai pisut rahu ja vaikust. Aga rabarberikooki meil ei olnud, seda tahaks nüüd sinu jutu lugemise peale hirmsasti saada
VastaKustutaEi olnud igav, sest vaadata oli nii palju ja ümberringi oli igasuguseid huvitavaid asju. Matkarada, veekogu, linnuvaatlustorn ja muidugi imeline päikeseloojang.
KustutaMõisa tulime alles vastu hommikut ja ega seltskonda eriti poleks soovinudki.Tulimegi siia rahu ja vaikust nautima.
See saunapakett on meil ka olemas, aga pole jõudnud veel minna. Aega on detsembrini.