Kahjuks puudub mul ilumeel..

Vaatan oma maja ja ei suuda kuidagi ta uue ilmega leppida. Sõrestik isegi sobib sinna ette, aga see lai katuseäär on nii võlts ja vale ning  teeb mu maja üldmulje  kandiliseks.  Võib-olla on see tingitud ka sellest, et 20. aasta jooksul  olin ma sellise vaatepildiga nii harjunud. Sõrestik ise on tegelikult ka täiesti üleliigne, sest tugipostid on nii kinnitatud, et iga kord, kui üks rida puid keldrisse läheb, kruvin ma ka posti ära. Lõpuks jääb alles  ainult katus.

Nüüd seda enam teha ei saa. Õnneks on katuseäär nii pandud, et seda saab täies tükis lahti kruvida ja ära võtta. Enne pean  kõrged külalised ära ootama ja lootma, et seekord pole enam midagi, mille kallal norida. Muidugi võiks nüüd garaažiuksed ette võtta, sest seal on ju laudis diagonaalis ja ei sobi kindlasti jälle puuriida katuse ning  rõduäärega kokku. Eks reedel siis selgub, mis on järgmine samm.
Oma mässumeelsust ei saanud ma muidugi ka päris maha matta. Ladusin tänava äärde just sellise puuriida, milliseid on terve Nõmme täis ja proovigu keegi mulle öelda, et see ei sobi jälle minu aeda. Mul ei ole seal ei katust, ega vundamenti. Võiks ju kellegi majapidamisest mõned  tükid ruberoidi või eterniiti laenata, et pilt  oleks täiuslik.
Mina ise ei suutnud  sellest palaganist osa võtta  ja töö tegid ära minu tublid abilised. Mina soolasin selle asemel hoopis terve hunniku kurke sisse. Nii, et homme siis hapukurgile, kes soovivad. :D