Hulle otsimas. 

Kui lumikellukesed oma pead mulla seest välja pistavad ja õitsema hakkavad, siis  minu jaoks on kevad käes ning tagumine aeg jalgratas garaažist välja ajada.
Päris talvekorterisse ma teda ei pannudki, aga vahepeal oli lihtsalt nii libe, et isegi jalgadel püsida oli päris keeruline.
Esimese pikema sõidu tegin juba paar päeva tagasi ja siis olin tõesti ainuke jalgrattur. Rada on veel päris jäine ja lumine ning mitu korda mõtlesin, et kohe keeran otsa ringi ja sõidan koju tagasi, aga uudishimu ei lasknud. Tahtsin näha kas raja lõpus on mingeid muutusi või mitte ja tõesti viimased 3 km. olid päris talutavad. Korra oleks ikka päris külili ka kukkunud, sest jää peal oli vesi ja piduritest polnud mingit tolku. Kui jala maha panin, siis oli selline tunne, et saabaste asemel on jalas hoopis uisud. Õnneks jäin ikka püsti ja täna läksin siis uuele ringile. Esimesed 82 km sellel aastal nüüd sõidetud.