Nagu ikka juhtub.

Ma ei tea kuidas teiega, aga minu elus juhtub kummalisi asju millele seletust ei oska kuskilt otsida.
See, et mu ütlused vahel täide lähevad, ei üllata enam kedagi.
Panin paika naabrinaise lapse soo, sünnikuupäeva ja pikkuse. Kaaluga eksisin küll 150 grammi, aga kui teisel päeval haiglast koju jõudsid, siis just nii palju kaaluski.
Tütre ülikooli sissesaamises ei kahelnud ma kordagi,aga nimekirja kontrollides ütlesin talle, et vaata nr. 26 alt ja just nii oligi.
Nädalavahetusel Viljandis käies juhtus aga hoopis kummaline asi.
Mulle meeldib väga  sealne  kamin-pliit. Nii hubane on istuda köögis, juua teed ja imetleda tuld läbi klaasuste.
Istusime  tule paistel poole ööni kuni kõik leegid olid kustunud.
Pliidi omanik on varajase ärkamisega. Hommikul kell 7 oli pliit vanadest sütest puhastatud ja uued puud õhtuks hakkama pandud. Jäi ainult siibri avamise ja tikust tõmbamise vaev.
Ma pole varem  kedagi näinud, kes nii puud pliidi alla kuhja laob,  ajalehest torud keerab ja need puude vahele sätib.
Imede ime, et selline ehitis süttib ka esimesest tikutõmbest.
Laupäeval käisime SPA-s, hulkusime lossiaias ja istusime kohvikus. Tagasi jõudes oli kell juba 21.00.
Teed rüübates ütlesin, et nüüd võiks tule ka pliidi all põlema panna ja vaevalt olin ma seda öelnud kui juba ta lõõmaski. Me kumbki polnud aga  oma kohalt tõusnud ja tikku tõmmanud..
Olime nii jahmunud, et ei märganud enne siibritki lahti teha kui  pisut suitsu hakkas kööki tulema.
Seletust sellele ei oska me  leida ja kui me poleks kahekesi selle tunnistajaks olnud, siis ilmselt ei usukski.
Võiks ju arvata, et mõni süsi jäi kuskile hõõguma, aga miks need ei süttinud päeval kui meid kodus polnud vaid alles 14 tundi hiljem.

Kuidas seda seletada?