Märtsimõtted.

Avastasin enda jaoks  uue spordiala, mida olen nüüd kahel järjestikusel päeval proovinud.
Tavalises vesiaeroobikas olen  üle kahe aasta käinud, aga süvaveeaeroobika on palju tõhusam treeningtund, mis toimub basseini sügavamas osas, kus jalad basseini põhja ei ulatu. 
Tunnis kasutatakse spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud vöösid, mis ümber keha panduna aitavad hoida treenijat „hõljuvana“ õlgadeni vees. Algajana võid ennast alguses tunda nagu vees hulpiv jonnipunn. Nõuab kogu keha lihaste valitsemist ja kuna jalad ei ulatu põhja, siis polegi nii lihtne tasakaalu hoida. 
Päris esimeses tunnis oligi selline tunne, et kaastreenijad viivad su oma vooluga kaasa. 45 minutit saab nii kiiresti otsa, et ei märkagi. Peale trenni väsinud küll ei olnud, kuigi mahv oli suur ja tempo päris kiire.
Hoopis naljakas oli, sest vahepeal oled nagu kaaluta olekus.

Ja üldse meri on põlvini. Igas mõttes...sest kõik on veel ees. 
Nii palju päikesetõuse,,, nii palju naerukiirekesi silmanurkades ja varsti algab kevad.Tead, et su kõrval on soe ja imeline inimene, sinu kindel inimene.
 Rõõmu tulekski osata näha kogu spektris ja detailitäiuses. Hommikupäikeses pärlendavad vihmapiisad, miljon tillukest detaili, mille üle saab ainult puhast rõõmu tunda.