Lasteaias.

Plaanisin juba mitu päeva oma rühma uusi pisikesi vaatama minna.
Tänasel õpetajate päeval oli selleks  eriline  põhjus.
Üksi pole ma veel  siiamaani kuskil käinud, aga mõtlesin oma jõuvarud proovile panna. Seda enam, et ilm oli  ilus ja päikeseline.
Korjasin aiast kimbu lilli, võtsin kaasa lastele mõeldud kommid ja suurtele küpsisekarbi. Pidupäeval ei sobi tühjade kätega külla minna.
Lasteaeda jõudes oli kõik nii  tuttav ja omane, et oli selline tunne nagu poleks ma siit üldse ära olnudki.
Pisikesed 2-aastased olid armsad ja rahulikud ning ei võõrastanud mind üldse. Meie järgmise aasta kooliminejad pidid mind aga rõõmu pärast pikali jooksma. Sain nii palju kallistusi ja joonistusi. Lapsed küsisid kas ma jäängi nüüd nende juurde ja tulen homme jälle. Armas oli kuulda, et nad pidid minu järele kogu aeg küsima ja tööle ootama.
Nagu igal aastal oli ka sellel korral sotside poolt üllatus.  Kringli asemel oli  suur uhke tort.

Kringleid oli toodud lausa 3 tükki.
Hea tunne oli jälle  kolleegide ja laste hulgas olla  ja usun, et kuu aja pärast olen ma  tööl tagasi.
Alates homsest hakkan käima korrapäraselt Nõmme ujulas. Vesi teeb kindlasti imet.

Ilusat ja armast õpetajatepäeva.