Suviselt.

Homme oleks siis minu kukkumise aastapäev.
Tagantjärele tundub see pisut naljakas ja  muidugi ka väga õpetlik.
See aasta on nii kiiresti mööda läinud, et ise ka imestan.
Nüüd ma tean, et igaks asjaks on oma aeg. '
Püüan meeles pidada, et miski pole siin ilmas jääv. Kõik muutub ja kaob ning  see lihtsalt on nii määratud olema.
Mida varem me seda mõistame, seda lihtsam on elada ja oma eesmärke saavutada.
Mõned väikesed asjad, võib-olla isegi tähtsusetud, mis võivad olla homseks unustatud, on vahel just need, mida me vajame.
Kallistus healt sõbralt, mis võtab hinge kinni. Põhiline on   teadmine, et ta hoolib sinust päriselt. See teeb seest soojaks isegi siis kui kõik ümberringi võib olla masendav ja kurb.
Piisab vähesest, et tunda kuidas südames tõuseb päike. Homme, järgmisel nädalal, aastal või igavesti.
Selle kuu sisse mahtus meie kevadine reis Lätti.
Lätti jõudes oli seal juba suur suvi, aga meil alles puud raagus. Paari päevaga jõudis suvesoe ka meile ja loodus tegi imet.
Mu selle aasta tulbid olid väga kenad ja uhked. Kahjuks jäi nende õitsemisaeg lühikeseks, sest palavaga närbusid nad kiiresti. Viimased siiski peavad veel vapralt vastu, aga iga päevaga tuleb uusi õisi. Sirelid, ebaküdooniad, õunapuud-kõik õitsevad korraga.
12 mail käisime Saku Suurhallis kuulamas 80-90 date aastate legende.
Kontsert oleks väga meeldinud, aga suure saali akustika rikkus kõik ilusa. Ilmselt sobib see saal rohkem spordiüritusteks kui kontsertite kuulamiseks. Muidugi oma elamuse saime.  Laulsime hääled kähedaks ja 4 tundi tantsupõrandal oli päris hea vaheldus.


Tänase päeva veetsime mere ääres. Vesi oli juba uskumatult soe. Külastasime ka Keila-Joa lossi ja jalutasime pargis.
 Õhtusöök väikeses armsas Otto ja Matilda kohvikus Laulasmaal.

Mida enamat oskaks veel hing tahta?Mu kõrval on inimesed, kellest ma hoolin ja keda ma armastan. On kellega oma muresid ja rõõme jagada. Sooviksin vaid, et selliseid päevi jätkuks kauemaks.