Kassist ja kevadest ja muust ka.
Õeldakse, et kassil on 9 elu, aga kui üks otsa saab, miks siis ei võiks üks nendest kaheksast jätkuda.
Ma ei teagi kumma pärast ma rohkem kurvastasin? Kas oma paarilise pärast, kellel tuleb järjest enam rinda pista ootamatustega või oma Dusja pärast.
Ilmselgelt üks võimendas teist ja kurbus oli seda suurem. Raske on teha otsust kui sinust sõltub kas elu või surm ja see tegelane on sulle nii sügavasti südame külge kasvanud, et mitte kuidagi ei tahaks temast loobuda. See teine vaatab aga sulle oma kurbade nööbisilmadega otsa ja selles on ainult kurbus ning valu.
14 aastat vahetut hoolimist ja armastust. Nii kaua on ta meie juures elanud, aga väikese kiisuna elas ta üle ka oma pererahva surma ja jäi tänavakassiks.
Arg ja näljane-just sellisena ta meie aeda tuligi. Võttis kaua aega enne kui ta meid usaldama hakkas.

Igatahes panime arstile aja ja läksime sinna lootuses, et saame loomale mingit leevendust ning ta ei pea vähemalt valu kannatama.
Milline kergendus oli kui selgus, et kassi tagumine pool polegi halvatud ja tal oli lihtsalt nii tugev põletik, suur sisemine mädapaise ja loomulikult palavik.
2 päeva tilgutite all, nädal aega tablette ja süste ning ma loodan, et meil tuleb ilus suvi.
Praegu tundub küll, et ta on noorenduskuuri läbi teinud ja energiat on mitme kassi jagu.
Mitmendat päeva tundub, et väljas on juba suvi. Jume on šokolaadine ja ka esimesed kevadlilled hakkavad oma õitsemist lõpetama
Tulbid ja nartsissid on õitsemishoos, tomatid on kasvuhoonesse istutatud ja sealt saab juba oma salatit, sibulat,peterselli ning muud rohelist näpistada.
Sõitsime ka loodusesse vaatama, mis seal uut on.
Padise kloostris käisid suured remonditööd, aga mere ääres oli kena päikeseline.
Ujuma veel ei läinud, aga ega see aeg ka enam kaugel ei ole.
Järgmist töönädalat alustame puhanuna ja heatujulistena. Puhkus ka juba paistab ja selleks on nii palju plaane, mis kõik tuleb teostada.


