Inimeses peab kõik ilus olema.

Võin kihla vedada, et leian oma sokkide kastist kõigile oma sajale kleidile toon-toonis  sokid kõrvale.
Ilmselt tuleks mul käed kinni siduda, sest ma saan ise ka aru, et seda kõike on liiga palju, aga ma ei kujuta ka ette, et istuksin õhtuti teleka ees käed süles.
Olen sadu paare ära kinkinud, vanadekodudele annetanud,sõpradele jaganud  ja maha müünud, aga iga päev lisandub jälle mõni paar. Lõngapoe uksele peaks mulle keelumärgi   välja panema, sest ükskõik, mis linna me sõidame, jääb mulle esimesena  teele ette lõngapood.
Sealt tühjade kätega välja tulemine oleks  ilmselt ime. Nagu nüüdki. Läksime tegelikult vaipa ostma, aga ma leidsin sealt nurgast jälle lõngavihid ja teadagi kuidas läks. Vaip ise on muidugi mõnus ja pehme. Naljakas on kuidas meie siiami kass sellele astudes jalgu kõrgele tõstab ja küüsi teritada ei julge

Me keegi pole asendamatud, aga vahel läheb lihtsalt meelest ära ja siis paned viimase mängu  ning ja sellel on omad tagajärjed.
Mõnikord peab südame kõvaks tegema, et kohusetunne, südametunnistus nurka heita ja ka endale mõelda.
Olen elus palju rabelenud ja tööd teinud ning  nüüd tunnen, et on aeg ka iseendale mõelda.
Mulle on meeldinud nautida hetki, mis on tillukesed, kuid ometigi unustamatud.Tore on koos naerda ja teada, et oled kohe mu kõrval. Vahel on naljakas jagada isegi lapsikuna tunduvaid mõtteid. Muidugi saaksin ma ka üksinda hakkama, aga kas ma seda sooviksin on iseasi. Mulle on alati meeldinud olla oluline.
Väljas on ilus. Kevadlilled õitsevad.
Esimesed liblikad ja mesilased on asunud oma toimetustele. Igaühe sisetunne ütleb ise kus olles või mida tehes tunned sa ennast hästi ja õnnelikuna.