Kevadiselt.

Meie igapäevaelu on pea peale keeratud, aga igast halvast asjast leiab alati ka midagi head.

Kui kõik halb, mis praegu sünnib kõrvale jätta, siis tegelikult mulle meeldib selline elukorraldus.
2 päeva nädalas käin tööl ja ülejäänud aja saan pühendada kodule, perele  ning  iseendale.

Hea on hommikul ärgata kui tead, et terve toimekas päev on ees ootamas ja kiirustada pole vaja kuskile.
Siiamaani pole veel igav olnud, sest tegevusi leiab alati.
2  nädalat tagasi puhkes õitsele  mu esimene tulp. Nüüd on neid lahti minemas juba mitu, aga esimene on alati eriline.

Eelmisel nädalavahetusel sõitsime Keila-Joale.
Oleme seal muidugi sadu kordi käinud, aga iga kord avastad jälle midagi sellist, mis on eelmistel kordadel kahe  silma vahele jäänud. Seda enam kui päike paistab  nii kutsuvalt ja kevad on täies hoos. Hing ihkabki loodusesse.
Inimesi õnneks eriti ei kohanud ja saime isegi oma lemmiksöögikohta Emmeliine ja Otto sööma minna. Olime seal ainukesed kliendid.















Laulasmaal on huvitav bussiootepaviljon.Seinal on raamaturiiul,  kus inimesed saavad bussi oodates raamatu lugemisega aega sisustada. Väga huvitav lahendus. Kirjandust on seinast seina.
Palju on ka lasteraamatuid.

Sellel nädalavahetusel avastasime Väänat.
Olen sealt mitmeid kordi läbi sõitnud nii auto kui jalgrattaga, aga polnud kunagi süvenenud,  mis vaatamisväärsused seal on.
Vääna mõisas tehti suuremahulised restaureerimistööd aastatel 2014-2015. Praegu asub seal kool.

 .


Kõik oli väga korras. Ka suur park koos tiigiga on hoolitsetud. Mõisa akendel istusid mängukarud. Kõik aknad olid neid täis ja teisel korrusel oli kiri, et kus te olete nii kaua?



Pargi ühes küljes on imeline mets. Tekkis selline tunne nagu oleks sattunud muinasjuttu. Natukene õudne ja samas nii ilus. Puud kasvasid risti-rästi, aga kõik olid korralikult hooldatud.

Eestimaal on veel küllaldaselt kohti, kuhu minna ja ilusat loodust nautida. Ei peagi sõitma kaugele.

Olge siis tublid ja ärge haigeks jääge. Jalutage, nautige loodust, sõitke rattaga ja turgutage ennast.Vahelduseks tehke suvikõrvitsavormi. Meie perele igatahes maitseb.
Mina asendasin nisujahu riisijahuga ja õli ei pannud. Riivitud juustu jagasin pooleks. Ühe poole segasin taignaga ja teise poole panin vormile peale. On maitsev nii külmalt kui kuumalt.

500 g riivitud suvikõrvitsat

1 suur hakitud sibul

150 g peekonit

5 muna

5 sl õli

100 g riivitud juustu

120 g nisujahu (u 2 dl)

1 tl küpsetuspulbrit

soola ja musta pipart

VALMISTAMINE

Haki peekon väiksemateks tükkideks, haki sibul. Prae need kuival kuumal pannil krõbedaks.

Riivi suvikõrvits jämedalt. 

Klopi munad õliga ühtlaseks, sega juurde jahu, küpsetuspulber, siis sibula-peekonisegu, riivitud suvikõrvits ja riivitud juust. Maitsesta soola-pipraga. 

Tõsta u 26 cm läbimõõduga vormi, mis on eelnevalt kergelt võiga või õliga üle pintseldatud. 

Kalla võitatud pirukavormi ning küpseta 200-kraadises ahjus umbes 30 minutit, kuni vormipirukas on kenasti kerkinud ja pealt kuldne.