Minu aktiivne puhkus.


Kui inimene väga tahab, siis  saab ta  ilmselt kõigega hakkama.
Eelmisel aastal katsetasin puhkuse ajal kohvikus töötamist. Tegelikult mulle väga meeldis ja arvasin, et tulen ka sellel aastal siia tagasi, aga  sellel aastal on  hoopis uued väljakutsed.
Kuna mu nooremal pojal on 3 autopesulat, siis tegi ta mulle ja oma nooremale  õele ettepaneku talle appi tulla. Ega ma täpselt ei kujutanudki ette, mida tähendab üks salongi keemiline pesu. Läbisime kiirkursuse, saime hunniku kodumasinaid,  kemikaale, lappe,  harju ja nuustikuid ning  ilmatu suure bussi katsetamiseks.
Muidugi oli esialgu tore töötada, sest olime Kosel keset remonditöökoda, ainukesed naised ja pikkadest sihvakatest meestöötajatest ümbritsetud. Peale 4 tunnist nühkimist polnud enam nii roosiline midagi.  Päris karm ja füüsiline töö tegelikult. Kõik laed, istmed, seinad, panipaigad ja klaasid tuli puhtaks nühkida. Kõige  tüütum ja täpsem töö muidugi veel armatuurlaud. Seal sai täppistööd lausa pintsliga tehtud, aga lõpptulemusega jäid kõik rahule ja ega  siis enam ei mõelnudki kui tüütu see tegelikult oli.  3 päevaga on võtted selgeks saanud ja töö läheb juba ludinal, kuigi teise päeva õhtuks oli küll selline tunne, et kui keegi veel tuleb auto keemilist pesu paluma, siis meid ei ole kodus.Homme siis jälle Kosele silmarõõme vaatama.
                                                                                Teine selle suve töökoht on Klooga ranna kämpingus. Seal võiks kenas palkmajas ilusa looduse keskel küll suve läbi elada. Meil on seal hooldada 21 väikest majakest.Meele teeb kurvaks ainult see, kuidas suhtutakse võõrasse  varasse. Ilusad puidust seinad on markeritega täis joonistatud ja peeglid ära lõhutud.

Eile avastasime  kui palju on metsas mustikaid. Sõime suud siniseks ja keeled lillaks. Veel 2 nädalat aktiivset puhkust ja siis saab lasteaeda tagasi. Kuskil ei puhka paremini, kui lasteaias oma laste keskel.
Selleks ajaks ilmselt kodus remont ka valmis.