Reedene õhtu- nii vaikne, armas ja romantiline, oli nagu palsam mu töörohkele nädalale. Lausa imelik oli ennast diivanile mehe kõrvale unustada ja nautida vaikust, mitte midagi tegemist, küünlavalgust koos hea veiniga. Maja oli tühi, ainult meie päralt. Noorem laps oli läinud oma sõbra õe pulma ja nii hea oli lihtsalt olla. Terve suvi oli olnud üksainus rutt ja nüüd oli äkki aega küllalt. Ei pidanud kusagile minema ega kiirustama. Ei kippunud täna isegi oma rattarajale. Lihtsalt nii hea oli olla mitte midagi tegemata.
Laupäev selle eest oli külm, kõle, vihmane. Täiesti sügisene see esimene koolipäev. Õnneks läks õhtul taevas selgeks, vihm jäi üle ja isegi külm polnud enam. Sellegipoolest oli rattarada täiesti inimtühi. Jõudsin siia ka päris hilja. Siingi on alustatud kokkuhoiuga. Lampidest põlesid ainult pooled ja kohati oli täiesti pime. Ainult minu ratta esituli andis valgust. Pole siis ime, et ma ehmatasin kui jänes mulle põõsast raginal ette jooksis. Rumal loom ei märganud ka metsa tagasi minna vaid jooksis tükk aega minu rattatule valguses enne, kui ära kadus. Mulle tegi nalja jänesega võidu sõita.
Täna üldse loomade päev. Hommikul püüdsin kasvuhoonest konna. Ta oli üle kõrge lävepaku hüpanud, aga tagasi ei osanud enam tulla. Oli tükk tegemist, et see küllaltki ebameeldiv limane elukas jälle välja saada. Mitu korda rabeles mu peost lahti. enne, kui ta tagasi välja sain transportida. Peaks ta kuhugi kaugemale viima. Kogu aeg on hirm, et sõidan tast muruniidukiga üle või jääb ratta alla. Millegipärast on ta minu elamisse sisse kolinud ja on siin juba mitu kuud suvitanud.Varsti talv käes. Ei tea kas peaksin kuhugi sooja magama ka panema.:D
Garaaž on mul nüüd mootorrattaid täis. Poisid ostsid 2 sõidukorras tsiklit, et seda ühte ära retsitud korda teha. Selgus, et ta on veel hullemas seisukorras, kui esialgu arvasime.Täitsa kurb hakkas seda hävitustööd vaadates.Kahju, kui inimesed ei saa aru, millega nad tegelikult on hakkama saanud ja segavad sinna ka oma lapsi, kes asjast tegelikult midagi ei tea ja näevad kõike ainult oma vanemate mätta otsast.
Karmaseaduse järgi saavad kõik selle mida külvavad mitmekordselt tagasi. Osad saavad oma vilju juba selles elus maitsta, teised järgnevates eludes. On olemas karmaseadus-õiglase tasu seadus. Need on õigluse kaalud, mis näitavad inimesele tema tõelist tegelikku palet.Õiglaselt möödetakse tagasi iga tegu, iga mõte, iga sõna.mida iganes teed teisele, seda teed iseendale. Me oleme ju iseenda voolijad oma tegudega ja sõnadega.
Jah, mõtle kui järgmises elus tuled tagasi konnana ja keegi kes Sind oma isiklkust aiapidamisest välja pukseerib mõtleb omaette- oh sa limane elukas.
VastaKustutaAga mõtle kui tore kui ta teeks Sulle pai ja annaks musi otse Su krooksumisest helladele huultele.
No konnana ma küll ei tahaks tulla. Midagi romantilisemat ja kenamat ikka. Ühepäeva liblikana hõljuks pilvede kohal.:D
VastaKustutaNojah, kui just valida antakse.
VastaKustutaMa valiks, laiskloom.
Lugesin jahmatusega, et nii see siis algabki... algul vedeletakse mehe ja veini kaisus üks õhtu diivanil maha, peagi juhtub see kolm korda nädalas ;) Nii see lodevus maad võtab ja varsti on paksude ja laiskade ridadesse üks neiu juurde tulnud... Aga ei, edasi lugedes sain aru, et õnneks siiski seda hirmu pole, laupäevasest vihmast, külmast ja pimedast hoolimata kihutas meie Neiu jänestega võidu. Hea teada, et miski siin ilmas on kindel kui kalju :D
VastaKustutaJust nii. Mu mees ka naerab, et ma olen üks leebe tulehark ja tal on vedanud, et üks peres on vähemalt selline tegutseja. Ausalt öeldes ega ma ei viitsi pikalt laiselda ka. Ühest õhtust täitsa piisas ja sõltuvust veel ei saanud, aga see ei tähenda, et ma ei taha seda jälle korrata. Homseks jälle tõsine tööpäev soolas ja nii hea on teada, et 4 päeva pärast võib jälle laiselda.
VastaKustutaMuide eile käisin lausa 2 korda sõitmas ja vedasin mehe ka ühel korral kaasa.Ta küsis päris tõsise näoga, et kas ma ootan ta surma. Enam pole vist lootustki koos sõitma minna.:DIsegi jäneseid ei olnud.