neljapäev, 2. mai 2013
Vahel piisab nii vähesest.
Hommikul saatis ämm mind kallistusega tööle ja ütles, et ta ei tea, mida head on ta teinud, et vanajumal on minu tema teele saatnud. Ma pidin olema päikesekiir tema elus ja ta tänab igat päeva, mis meile on antud.
Ma ei tea ise ka, kas ma armastan rohkem ämma ja tema koera või meest. Võib-olla on meil erilised suhted just sellepärast, et kaotasin varakult oma vanemad ja minu esimene päris ämm oli tõeline ämm kõige otsemas mõttes. Meie suhe oli külm ja viisakas lõpuni minu pingutustest hoolimata. Kuigi ei saa ma ka salata üksikuid helgemaid hetki. Ega mu vanemad lapsedki ei meenuta teda tihti, sest tüüpilist vanaema polnud temas ollagi. Alguses ma ju tõesti püüdsin, sest võtsin temalt ta ainukese poja ja veel nii noorelt, aga kaua sa ikka jaksad. Läks nagu läks. Peale meie polnud tal ju mitte kedagi.
Lasteaias kuulsin täna kuidas üks poiss ütles teisele: "Kui sa midagi teada tahad, siis küsi Reedalt. Tema teab alati kõike ja ei riidle kunagi."
Vaevalt ma ikka kõike tean ja riidlen ka, kui asi seda väärib, aga alati saab ju ka lihtsamalt.
Ikkagi oli see armas ja tegi südame soojaks. Vahel on tõesti nii vähe vaja, et ennast hästi tunda.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
kade-kade-kade :P ämma suhtes. heas mõttes muidugi :) nii hea on lugeda, et kellelgi ka normaalne ämm on :)
VastaKustutaMul oli üle 25 aasta see tõeline ämm. Olgu muld talle kerge ja surnutest halba ei mäletata. Oma emast ja isast jäin ilma 33 aastaselt. Nüüd on tõesti selline tunne, et olen endale armastava ema saanud.
KustutaNatuke imelik tundub see sinu armastusobjektide järjekord: ämm, koer ja alles kõige viimasena mees, aga no pea-asi et õnnelik oled :P
VastaKustutaMa olen mehele ka seda mitu korda öelnud, et olgu sinuga kuidas on, aga ema ja koeraga on mul vedanud. :D Ta on täiesti rahul ja ütleb, et vähemalt mõnel veab. Koera armastus on aga nii vahetu ja tõeline. Sa ei kujuta ette millise tantsu ta iga kord maha tantsib, kui ma sinna lähen ja kui kurvaks saab, kui ära lähen.Paljast minu nime mainimisest läheb akna juurde ootama.Nagu ma ütlesin, on vahel õnneks nii vähe vaja.:P
Kustutaarvestades, et mehed on enamasti memmekad, või vähemasti väga hoolivad oma emast, siis selline olukord võiks (minu kogemuse põhjal) olla ka mehe jaoks ideaalne-et tema lemmiknaised suurepäraselt klapivad :)kahjuks on ka minul nii, et pinguta või ära pinguta, ei miskit...ja parem siis juba mitte pingutada...
VastaKustutaVäga õige tähelepanek. Mina ka lasin lihtsalt asjadel minna ja tegelikult oli ämmal meid hoopis rohkem vaja, kui meil teda, sest me olime ju hooliv ja kokkuhoidev pere. Ega ma viha ei pidanud ka. Käisime alati abiks kui vaja, aga sellist sooja tunnet ja suhtlemist ei olnud.Minu ema näiteks suhtus oma väimehesse hoopis südamlikumalt ja oma viimased kuud ema elaski meie juures ja nad said suurepäraselt läbi.
KustutaPraeguse ämma kohta ei tahakski ämm öelda.Ta on mulle ikka rohkem.Narrin vahel oma meest ka memmekaks, aga tegelikult on armas, kui ta ema juurde jõudes talle põsemusi annab.
Ma olen kusagilt lugenud jah kuidas koerad oma peremeest vastu võtavad ja saba liputavad, kui peremeest näevad, kahjuks sain sellest teada liiga hilja- nüüd kolmandas abielus tervitan oma meest tihti rõõmsa huilgamisega ja "saba liputamisega" ja tal tõesti on niiii hea meel, seda ma näen ta silmadest,õnneks on töesti nii vähe vaja.
VastaKustutaJa Reet, lapse suu ei valeta. Küll on lastel vedanud sinuga. Ilusat kevadet , nii ilusad lilled juba õitsevad . Ah soo, tahtsin kiita ka oma ämma ja iga kord kui talle helistan siis tänan teda tema poja eest ja tal on ka väga hea meel, äi ka on tore . Nemad on üle 60 aasta koos elanud juba.