Laupäev, 14. detsember 2013



Kriibib.




Öeldakse, et oma hirmudest peame me üle olema, sest see on ainus võimalus elus edasiminekuks. 

Vahel kardan ma isegi mõelda, sest mu mõtted kipuvad täide minema. Mõtlen millegi peale ja just nii lähebki. See on päris hirmuäratav. Olen paljusid asju elus ette näinud ja sugugi mitte ainult positiivseid. 
Sa tuled ikka ja jälle. Ootamatult. Ilma teatamata, helistamata seisad äkki mu esikus. Vaatad mind oma siniste silmadega ja küsid.  Ometigi tead sa vastuseid, minu hirme, aga küsid ikkagi. Tuled alati just siis  kui ma sind enam oodatagi ei oska.

1 kommentaar:

  1. Aitäh ilusa laulu lingi eest. Väga ilus meloodia ja väga ilusad sõnad . Praegu onn selline aeg et tuleb vahest ka kurbi mõtteid pähe, aga süütame küünla ja vaatame sinna leeki ja ehk läheb tuju paremaks ja mötted helgemaks , ehk tuleb ka lumi jälle maha !ja siis on nii ilus . Kaunist jõuluootust ! Oled olnud mul hea kirjasõber see aasta ja sinu lugusid lasteaiast ootan alati nii suure õhinaga . Head jõulupidu lasteaias !

    VastaKustuta