Isadepäeval.
Tänasel päeval mõtlen tegelikult ühe oma hea sõbra peale, kes mu 6 aastat tagasi siia blogimaailma meelitas.
Enne seda ei teadnud ma suurt midagi ei blogidest ega ka arvutitest eriti.
Vahel tundub küll, et see aeg on palju pikem olnud, aga ei.
Meeles on need algusaastad, kus sai poole ööni sõbralikult arvamusi avaldatud ja kui palju sai naerdud. Just see lihtsus ja sõbralikkus oli see, mis siin blogimaailmas köitis.
Muist blogijaid on vahepeal ära kadunud, mõned jälle tagasi tulnud, Meenutan seda aega alati sooja südamega. Eriti kui juhtun veel Alfredi pubist mööda minema.
Sellel isadepäeval oli aga kõik teisiti.
Läksime juba hommikul linna, sest tahtisme ühe ilusa päeva kahekesi veeta. Natuke teistmoodi ja pisut pidulikumana.
Alustasime traditsiooniliselt Raekoja platsi kuusest.
Selle aasta kuusk on tõesti üks ilusamaid ja kujutan ette kui talle veel küünlad külge pannakse siis on imeilus.
Jalutasime edasi vanalinna, kus on alati huvitav käia ja ringi vaadata.
Lõunat läksime sööma Karja keldrisse.
Mulle maitseb väga caesarisalat kanafileega ja mees valis endale fetasalati. Portsud olid nii suured, et kõike ei jõudnud äragi süüa. Igatahes kõht sai väga täis ja läksime edasi tiirutama.
Õhtuhämaruses oli linn väga ilus. Jõulutuled põlesid ja ilm oli ka parajalt karge ja lumine.
Kohvi läksime jooma Raekoja platsi väikesesse kohvibaari. Kohv oli väga maitsev. Just selline parajalt kuum ja aromaatne nagu mulle meeldib.
Edasi jalutasime Olevimäele ja vaatasime Põhjasõja aegset kahurit.
Päeva lõpetasime Reval Cafes teega.
Mina tellisin ingveri teed, aga ingveri maitset oli pisut vähevõitu. Oleksin rohkem soovinud.
Kindlasti ärge unustage ka imetlemast tänast kuud, mis on 21 . sajandi võimsam superkuu.
Ka mul on need "vanad head ajad" meeles.
VastaKustutaKuid kui palju vahepeal muutunud on...terve maailm. Ja meie seal sees.
Just, aga hea on jälle aeg- ajalt meenutada, et oli kord ja meie oleme selle ometigi läbi elanud. :D
KustutaMina alustasin ka kusagil 2006 ja imestasin et mõned olid juba siis mitu aastat kirjutanud blogisid . Mõtlesin et mina küll ei suuda mitu aastat järjest kirjutada aga näed jah muudkui trükin vahelduva eduga . Aitäh saatusele et ka sinu leidsin siit blogimaailmast , Vist lugesin Alice lugusid kunagi väga ammu ja hakkas nii palju meeldima. Aitäh sulle
VastaKustutaTänan Sind. Mina loen sinu blogi ka alati ja kui ei kommenteeri, siis see ei tähenda, et ma ei mõtle su peale.
KustutaOlen nii palju Alice peale mõelnud ja tahtnud talle ühe õnneliku lõpu kirjutada. Ükshomme teen seda kindlasti.