Teisipäev, 7. veebruar 2017


Tänasel ilusal päeval


Päev ise algas väga armasalt  ja nagu  reegliks on kujunenud on 7 veebruar alati päikesepaisteline talvepäev.
Alati pole küll lund olnud, aga päike paistab ikka.
Hommikul näitas termomeeter 16 külmakraadi ja pisut murelikuks tegi  kuidas me oma väikeste hoolealustega Kinomajja jõuame.
Pääsküla oli üleni jääs, libe ja lumine ning päris keeruline oli püsti jääda ning õigeaegselt rongile jõuda. Rong  oli  päris rahvast täis, aga mahutasime oma 18 last ikkagi ära ja sõitsime Balti jaama. Sealt edasi polnud enam kuigi pikk tee Kinomajja jõudmiseks. Õnneks oli linn lumest ja jääst  puhas ning  kõndida oli päris mõnus hoolimata sellest, et laste põsed hakkasid pisut külmetama.
Läksime vaatama Kaari Sillamaa muusikalist muinasjutt-filmi Pöial-Liisi.
Film oli väga huvitav ning hoopis teistsugune kui oleme harjunud nägema. Tegelased olid  päris lapsed ja just see kuidas nad taustaga olid kokku sobitatud oli väga omapärane.
Lugu ise oli küll sama, kus tillukese tütarlapse seiklused viivad teda küll metsa ja hiirepere juurde ning mutiurgu, aga kõik oli rohkem tänapäevaseks tehtud.Väga vahvad olid räppivad konnad ja liblikas, kes oma ripsmeid pidevalt tuunis, sest tahtis metsa kõige ilusam olla.
Mulle meeldis ka väga lõpp, kus  Pöial-Liisi ema ei unustatud vaid  lendas koos oma printsiga talle, külla.
Järjest enam saan ma aru, et mul on ikka elus väga vedanud, et mul on nii vahvad sõbrad, töökaaslased, rühma lapsed koos oma vanematega ja muidugi minu lähedased, kes mind väga hoiavad  ning minu päeva täna väga eriliseks ja meeldejäävaks tegid.
Elu koosnebki valikutest. Naera kui oled õnnelik ja nuta kui oled kurb ning julge igatseda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar