Laupäev, 10. veebruar 2018


Kõik võib olla see, isegi kui midagi ei ole. :D



Tulen just ujulast.
Mõnus.
Täna olin ujulas täiesti esimene klient, kuigi ei läinudki nii vara.
Tavaliselt on kell 9.00  oma seltskond juba kohal, aga esimese ehmatusega küsisin kas ujula on kinni.
Õnneks oli ikka avatud ja poole tunni pärast olid tuttavad näod  juba olemas.
Mõnega juba noogutame, sest kohtume siin iga nädal.
Sellel nädalal olen kolmel korral ujulasse jõudnud ja  mu tavaline elutempo hakkab tasapisi tagasi tulema.
Bianka küll ütles, et mul on kõik olemas ja sünnipäevaks ei oskakski enam midagi soovida, aga jah...
Üks unistus on mul ikka veel, et kevadel saan jälle oma armsa ratta selga istuda ja kõik tagantjärele tasa teha, mis mul tegemata on jäänud.
Muidu on tõesti mu elus kõik nii hästi, et midagi enamat ei oska  soovida.
Oma tööd naudin täiega.
Väikesed on nii vahvad ja armsad, et ma ei kujutaks ennast mitte kuskil mujal töötamas.
Mulle meeldivad sellised lapsed, kes on pisut krutskeid täis ja alati pead millekski valmis olema. Kõik üllatused ei ole küll alati kõige meeldivamad, aga kui  see pisikene soe mudilane sulle sülle ronib, oma väikesed, pehmed käed sulle kaela ümber paneb ning ütleb, et sa oled nii hea ja ma nii, nii väga armastan sind, siis suled lihtsalt silmad ning  soovid, et see hetk ei lõppekski kunagi.
Või kui nad kõik sulle korraga sülle tahavad pugeda ja siis omavahel tülli lähevad, et kõik korraga ei mahugi...Otsid kompromisse ja lahendusi ning  saad aru, et see kõik on just see, mis sulle meeldib ja mida sa naudid.
Muidugi teeb meele rõõmsaks ka see kui laps, kes on juba kooli läinud ja tuleb sünnipäeva hommikul lillekimp käes sind õnnitlema.
Imestad, et kuidas ta mäletab ja meeles peab, aga ema vastab, et mõned asjad lihtsalt ei unune.
Ei unune tõesti.
Sünnipäeva õhtul oli mul ukse taga noormees, kes hakkab kohe ülikooli lõpetama, aga tuli oma esimesele õpetajale lilli tooma.
Arvan, et olen küll üks õnnelik inimene. Virisemistele on alati alternatiivid olemas ja kõiges halvas tuleb ka need paremad pooled üles leida. Otse loomulikult on elu väga ilus, täis ilusaid asju ja suuri võimalusi. Meil kõigil  on võimalik elada ilusat elu. Lihtsalt tuleb olla positiivne ja edukas saab olla ka lihtsamat tööd tehes kui seda südame ning  rõõmuga teha.

Bianka soovis mulle üllatusi ja tundub, et esimesega saab täna juba algust teha.
Täpselt kella 15.00 pean enda lille lööma ja siis tuleb mulle tõld järele.
Kuhu mind viiakse- seda ma tõesti veel ei tea, aga ma pole ainuke selles teadmatuses. Meie peres on veebruar lemmik sünnipäevakuu ja  oleme selles paadis kolmekesi. Kõige vanem sai minuga ühel päeval  18 ja noorem aastaseks. Endast ma ei räägigi. Ilmselt saan täna kätte siis ka selle teise üllatuse, mille jaoks me pidime mehega töölt vabad päevad võtma ja kolmeks päevaks oma vaimu ette valmistama. Nii, et üllatusi jätkub.

Nii sõbrad, mida ma tänasel ilusal päeval tahan teile öelda. Ärgem virisegem kõige ja kõigi üle. Tunneme parem rõõmu ja elame olevikus. Lihtsalt tunneme ennast hästi, oleme õnnelikud ja naudime elu. Tehkem seda kõike oma parimal moel.
Muud meie võimuses ei olegi.

3 kommentaari:

  1. Reet, appi kuidas ma saan sinust aru ... täielikult samad mötted valdasid mind siis kui olin lasteaias tööl . kui tore see oli just just tillukesed soojad käed ja armsad lapsukesed kes tulevad hommikul rõõmuga lasteaeda ja öhtul ei taha koju minna .. küll on uhke olla hea kasvataja ... Ma nii naudin kui sa minu mõtteid kirjutad ... Ja kui suured täiskasvanud -endised sinu lapsed sind veel meeles peavad siis on veel uhkem tunne ... Oh .. on mida meenutada ... Sa oled super ja loodan et üllatus õnnestus kirjuta sellest ka ...

    VastaKustuta
  2. oi , ujulas on hea käia mul on nii hea meel et sa ka naudid ...

    VastaKustuta
  3. Tänan armas Nataly. aastate jooksul on selliseid lapsi kogunenud küll ja küll, kes tänaval vastu tulevad, kallistavad ja on ikka veel nagu omad lapsed.Nii hea on teada, et neil läheb hästi ja mis seal salata mõni räägib ka oma muredest ja elad sellele kaasa.
    Tore on näha, et enamik lapsi tuleb ikka hommikul lasteaeda naeruse näoga ja naudib oma päeva. Nii ka meie. Lasteaia lugusid võikski pikalt rääkida, sest igas päevas on alati midagi toredat ja naljakat.
    Üllatusest kirjutan pikemalt kui teine ka otsa saab. Nimelt on nüüd teada, et sõidame Pärnusse.
    Ujula meeldib mulle ka väga ja kui mõni päev vahele jääb, siis on selline tunne, et midagi jäi tegemata ja pisut kripeldab.

    VastaKustuta