Elagu meie armas Eesti.

Ei teagi kuidas me seda nädalavahetust oleksime tähistanud, kui lapsed poleks meile kinkinud 2. päevase paketi Pärnu hotelli, et seal pidulikult tähistada meie riigi sünnipäeva.
Seda enam, et Endla teatri rõdult on 1933 a.23 veebruaril just ette loetud Eesti iseseisvuse manifest.
24 veebruaril oli linn lipuehtes ja toimus Eesti pataljoni roodude ning  komandode rongkäik.
Kui meie Pärnusse jõudsime, siis oli rongkäik täies hoos.
Kena ja uhke tunne oli vaadata küll rõõmsaid inimesi, aga enamus Pärnu tänavaid olid suletud ja autoga hotelli parklasse ei pääsenudki.
Nägime hotelli katust küll eemalt, aga kuna meil oli ettenähtud tasuta parkimine hotelli taha,siis otsustasime vahepeal pisut ringi sõita.
Paraad pidi lõppema kell 17.00 ja meie kontsert-õhtusöök algus  oli kell 20.00.
Seega oli aega maailm ja mõtlesime vahepeal Lätis ära käia. 
Üks korralik eestlane peab ikka vähemalt korra seal ära käima. 
Hotelli lähedusse tagasi jõudes selgus aga, et tänavad avatakse alles kell 20.00, aga nii kaua meil aega oodata polnud. 
Liikluskorraldaja lubas lahkelt meile erandi teha ja meid hotelli taha juhatada. Vahele astus aga kohalik taksojuht, kes meile tee sulges ja palju ei puudunud, et ta oleks lausa otsa sõitnud. Meie juttu ta kuulata ei tahtnud ja aina näitas käega, et reeglid on kõigile ühtemoodi ja tema meid läbi ei lase. Meile tegi see päris nalja. Tundus, et oleme jõudnud saatesse "Võimalik vaid Venemaal".  Takso taha sõitis  veel mitu bussi ja rida autosid. Kindlameelne mees otsustas, et temal on õigus ja tema oma otsusest ei tagane.
Ei teagi kui kaua ta oma võimu oleks tahtnud näidata kui liikluskorraldaja poleks vahele tulnud. Vastumeelselt pidi ta meile tee vabastama, aga tema siunamist kuulsime veel päris kaugele.

Viimaks jõudsime kenasti oma tuppa. 
Rõdult saime jälgida kontserti ja rahvale  kaasa laulda.
Kell 20.00 algas siis kontsert ja pidulik õhtusöök Embecke restoranis.
Õhtusöögiks pakuti seafilee lõigud krõbekartuli laastudega koos kaalikavahu, õuna ja marineeritud sibulaga. Magustoiduks kama-toorjuustu hüüve punasesõstra vahuga.Tervitusnapsuks oli siider.Kuulasime enne veel kui palju auhindu ja tunnustust on see jook saanud, aga kahjuks ei oska mina seda hinnata. Proovisime küll, aga ma pole kunagi siidrite austaja olnud ja seekord ei maitsenud see meile kummalegi. Magustoidu jätsime ka proovimata, sest praest piisas juba täielikult.

Kell 21.00 oli kontserdil vaheaeg ja siis läksime välja saluuti vaatama. Oli ikka uhke ja võimas tõesti. Taevaalune oli sini-must- valgeid tulukesi täis.
Öösel jalutasime mööda Pärnu tänavaid ja imetlesime valgustatud skulptuure..
Mõnes kohas olid isegi veel kuused ehteis.

Hommikul äratas meid meeskoor lauluga.
Oligi aeg minna sauna ja hommikusöögile. Hommikusöök oli nii rikkalik, et me ei jõudnud pooltki proovida.
Oli üks ütlemata vahva nädalavahetus.


Mul on hea meel, et minu kodumaa on just Eesti.
Siin olen ma õnnelik ja ma ei vahetaks seda tunnet mitte millegi vastu ära.
Mu elus on kõik olemas ja ma ei oskakski enam midagi tahta.
Mulle meeldib hommikul ärgata ja mõelda, et üks ilus ja toimekas päev on jälle mind ootamas.

Olge mõnusad.