Neljapäev, 8. märts 2018


Märtsiselt.
Jaanuaris  arvasin, et ei tahakski enam talve külma ja lumega, aga nii ilusat mõnusate külmakraadide ning  paraja lumega talve ei oleks osanud soovidagi.
Seda enam, et päevad on täis päikest, mis panevad lume sillerdama ja samas on päike nii soe, et kevadetunne on juba ammu hinges ja südames.
Selle erilise kevadetunde toovad minule alati esimene õues kuivatatud pesu lõhn, mis täidab terve maja ja loomulikult aknalaual tärganud värske salat.
Oma villastest sokkidest ei saa ma aga veel ei üle ega ümber.



2 kommentaari:

  1. Ossa jummel ... sokirivi on muljetavaldav aga need pole kindlasti veel kõik , usun et saaksid nii pika rivi kokku et Tallinnast helsingini välja ... no vähemalt kui lahti harutada .. hehehehe ... Mina külvasin ka võõrasema seemned ja juba millimeeter või pool paistab rohelist ... oi , ka nii ootan . Oi , ma unustasingi ära et õues on nii hea kuivatada , nüü¨d kus päeval paikegi paistab eriti sokke , sul on nad ikka välja keeratud

    VastaKustuta
  2. Kindlasti pole need sokid veel kõik. Ikka iga kleidi juurde on toon-toonis.
    Arvan, et Haapsalus kannab mu sokke iga teine ja Tallinnas on ka nii mõnelgi. Vähemalt töökaaslastel on enamusel mitu paari.
    Tomatitaimed pistsid ka pead mullast välja ja lumeroosil õues on avastasin ka õienupu.
    Nii, et kevad tuleb mühinaga.

    VastaKustuta