laupäev, 9. juuni 2018


Meie lõpupidu.

Praegu ei jõua kõik veel kohale ja tundub kuidagi uskumatu ja kauge.
Järjekordsed lapsed sai kooli saadetud ja tükike südant koos nendega.
Uskumatu kuidas 4 aastaga kasvavad lapsed südamesse ja nii kahju on nendest lahti lasta.
Paraku see nii on ja midagi pole parata.
Meie lõpupidu koos väikeste 3 aastastega oli nii armas ja  vahva.
Lapsed õppisid selgeks "Rongisõidu" näidendi.
Suured olid emmed, issid  ja väikesed nende pojukesed.
See, kuidas nad nende eest hoolitsesid oli nii armas vaadata. Väikesed olid ka väga tublid ja tantsisid oma tantsud kõik kenasti ära.
Peole oli tulnud ka mustkunstnik, kes õpetas lastele palju uusi trikke selgeks.
Kõigest oleksin võinud aru saada, aga kuidas täiesti täis salvrätiku pakist elus tuvi välja lendas, see jäi mõistatuseks.
Tordi tegid lapsed ise koos ühe emme ja vanaema abiga.
Nädal aega veel tööl ja siis tuleb pikk puhkus.
Sügisel kohtume uute väikestega, kes koolilaste asemele tulevad.



2 kommentaari:

  1. oi , ära räägi see oli alati nii nii südamlik see lõpupidu kui lapsed kooli sadeti . nutmist ja naermist ja pildistamist … ja praegu on nad suured inimesed ja neil endil on lapsed …. oi see lasteaiakasvataja amet on maailma parim . kift kui puhkusm hakkab ja sul on juba nii pruun jume juures kui oleksid kusagil kanaaridel käinud .. hehehe .. mina aga ei saa enam ilma varrukateta päikese kätte minnagi . käed kohe allergilist reaktsiooni täis ja ville ja punne . hyiiii .. Ilusat puhkust sulle

    VastaKustuta
  2. Ma lähen kiiresti pruuniks ja tavaliselt juba aprillis, mais täitsa pruun. Isegi eelmisel aastal kui olin 2 nädalat haiglas olin nii pruun, et kogu aeg küsiti kas ma olen Hispaaniast tulnud.
    Pidu oli südamlik jah ja ega päris kohale veel pole jõudnudki, et muist lapsi ei tule jälle sügisel lasteaeda.

    VastaKustuta