Teisipäev, 17. juuli 2018

  Kuuma päikese all. 

Mõnus oli  üle kuu aja jälle uuesti tööle minna.
Seda enam, et oleme praegu valvelasteaed ja iga päev on pisut eriline.

Paljusid lapsi pole enne näinudki, aga tore on tõdeda, et kõik saavad omavahel hästi läbi ja on leidnud endale uued sõbrad.
Mina naudin täiega praegust suve.
Mulle meeldib päike ja hoolimata sellest, et termomeeter näitab pisut üle 30-ne pügala, tunnen ennast suurepäraselt.
Minu jaoks pole probleem terve päev päikese käes olla. Tundub, et mu lilled on sama meelt. Mu aed on täis värve ja ma tunnen rõõmu kõigest sellest, mis mul eelmisel suvel tegemata jäi.

Kõik oleks kõige paremas korras kui mu mõtted ei oleks kogu aeg mu armsa sõbra juures. Ma tean, et tal on homme väga raske päev ja hoian talle põialt.
Kõik see, mis mu elus on praegu ilusat taandub temale mõeldes tahaplaanile, kaotab oma piirjooned ja sulab olematuks.
Ma tean ka, et me  kõik oleme tulnud siia ilma õppima ja meie elu ongi see, mis annab meile kogemused.
Alati ootame me aga midagi enamat.
Talvel tahame suve, hommikul õhtut ja vastupidi.
Inimene pole sageli rahul ja ei lepi sellega  mis tal tegelikult olemas on.

Ootus ja lootus käivad käsikäes ja  vahel me ei märkagi kus üks lõpeb ja teine algab ning
taamal paistab juba uus helesinine unistus. Kättesaadu väärtus on kahanenud tibatillukeseks.

Lastega on lihtne. Nemad usuvad kõike-päkapikke ja hambahaldjaid. Ka meie endi unistused lähevad mõnikord  päris kummalisel ja müstilisel moel täide. Kas pole see nii?


Meie siilike jõudis koju tagasi. Vahepeal oli mul tema pärast juba mure, et palavaga on otsa saanud, aga nüüd käib igal õhtul meid vaatamas. Pugib kõhu täis, joob vett peale ja läheb jälle oma siili toimetusi tegema.
Päris julge on ta ka. Kui ma ta sülle võtan, siis ei tõmba ennast isegi kerra vaid vahib uudishimulikult ringi.

Sokke olen kudunud igavese hunniku. Isegi ehmatasin ära kui sahtel enam kinni ei mahtunud. Jääb loota, et selle aastal tuleb peale kuuma suve ka normaalne lumega talv ja kõik mu sokipaarid leiavad endale omanikud, kelle varbaid soojendada.

Muidugi ei saa ka üle  ega  ümber Tallinna Lauluväljakul rahvast hullutamas käinud  Guns'n'rosest.
Jah mida ma siis ütlen?  Lavashow oli äge ja võimas, aga heli kvaliteet jättis kõvasti soovida ja kohati häiris päris tugevasti. Muidugi oli kontsert lõppkokkuvõttes  unustamatu elamus ja kindlasti ei kahetse, et seda kuulamas ning  vaatamas käisime.

Päikest põue ja naudime suve. Pool puhkust on mul veel ees ootamas.


















Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar