See hullutav kuu.

Seadsime siis meiegi ennast 23.00 aeda lamamistoolidele kuud ootama.
Tähed särasid, aiavalgustid helendasid lillede vahel, aga mida polnud oli kuu.
Öö oli nii soe, rohutirtsud siristasid ja selline mõnus  ning  rahulik oli olla.
Pidime päris kaua ootama.
Arvasin, et Nõmme kohale ei tulegi kuud, aga siis lõpuks pisut peale südaööd ilmuski ta taevasse.
Päris õudne oli ja tegi pisut kõhedaks. Ma nägin esimest korda elus roosat kuud. Ega ta kaua ennast imetleda ei lasknudki. Edasi nautisime juba kuuvarjutust.
Ei tea tõesti kas see mõjus ka minu unele, aga õiget magamist täna ei tulnudki. Pole hullu. Mul ju puhkus. Edasi Haapsalu poole.